Praktikakonverents Tekos 26.03.2009
Praktikakonverents Tekos koostöös Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008 – 2013“ raames.
Tallinna Teeninduskool töötab täna selle nimel, et õpilased saaksid ettevõtetes hea praktika ning firmad saaksid oma töötajad saata meie juurde täiendkoolitusele, et paremini ülitihedaks muutunud konkurentsis püsida.
Teko kutsus koos Riikliku Eksamikeskusega 26. märtsil Teeninduskooli mõtteid vahetama meie praktikaettevõtted, õpetajad ja õpilased – kokku 90 inimest. Avakõnes tutvustas direktriss Meeli Kaldma Teeninduskooli kui praktikapartnerit, kooli ootusi ja võimalusi. Sisukate ettekannete vahel jagas õppedirektor Raino Liblik aasta auhindu, mille välja selgitamisel osalesid Teko õpetajad ja õpilased. Parimaks kooli praktikabaasiks osutus Tallinna Linnavalitsuse söögikoht, parim pagar-kondiitri eriala praktikakoht oli Pagaripoisid, parim koka eriala praktikakoht Vesivärava kohvik, parim kaubanduse eriala praktikakoht Pirita Selver ja parim hotellinduse eriala praktikakoht Swissótel Tallinn.
Möödunud õppeaasta tunnustatud praktikajuhendaja Tiiu Vilmsi sõnul tuleks hoogustada läbi Teeninduskooli praktikajuhendajate koolitust. Vilms lisas, et kõrgem baasharidus (keskharidus) annab suurema paindlikkuse vajadusel erialasid vahetada, seda eelkõige Teeninduskooli sees. „Rõõm tõdeda, et Tallinna Teeninduskoolil on välja kujunenud kindlad koostööpartnerid,“ ütles Vilms. „Kui praegu ei valmista uusi töötajaid ette, siis majanduse elavnedes pole kvalifitseeritud personali kusagilt võtta.“
Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna juhataja Thor-Sten Vertmann sõnul oli 20. märtsiks 2009 registreeritud töötute hulgas haridustasemelt kõige enam – tervelt 2/3 – keskharidusega tööotsijaid, tööd aga pakutakse eelkõige oskustöölistele. Ta märkis ka, et tööpakkumiste poole peal on suur teenindussektori osakaal.
Vastastikused probleemid
Teravalt koorus sõnavõttudest välja tagasiside probleem: tööandjad ei võta asju tõsiselt, hindavad formaalselt; praktikandid janunevad vahetu hinnangu järele. Ettevõtted sooviks, et riik toetaks praktikaettevõtetega ning kutseõpe ja reaalne elu oleks omavahel vastavuses. Rimi Eesti Food personalijuht Õrne Lainde sõnul rakendavad nad oma ettevõttes mentorlust. Praktikantidelt eeldavad nad huvi, distsipliini kohalkäimisel ja pühendumust. Koolilt ootab Rimi aktiivset juhendamist ja teenindaja välimusele suuremat rõhuasetust, näiteks kaupluses ei sobi töötada naba- ja ninarõngaga.
2008. aastal Teeninduskooli koka eriala lõpetanud ja nii praktikandi kui ka praktikajuhendaja rollis olnud Renis Peil rõhutas, et praktikandile antavad ülesanded peavad olema lihtsad ja arusaadavad ning juhendaja peaks olema tasakaalukas. Praktikajuhendajana tunneb Peil endal kohustust, et praktikandile koolist antud oskused saaksid köögis rakenduse. Praktika võiks lõppeda küsitlusega, mille korraldaks kool ja ettevõte õpilasele, et leida praktika head küljed ja kitsaskohad. Ettevõtja mure, et praktikale tuleb õpilasi ebaühtlaselt, on tingitud rühmade suurusest: kui pole kedagi saata, siis ka ei saa saata.
Õpilaste soovid
Õpilaste Anita Kõlu ja Lys-Mari Niinesalu sõnul ootavad õpilased praktikakohas juhendajalt sõbralikkust, kannatlikkust ja paindlikkust. Näiteks kaugemalt käijate praktikagraafiku koostamisel. „Kui õpilane ettevõttesse saabub, võiks keegi tulla tööpaika tutvustama ja rääkima, muidu võibki seina äärde seisma jääda,“ ütlesid tüdrukud ja lisasid, et „kui tööülesanded on piisavalt lahti seletamata jäetud, ei taha õpilane üle küsida ja endast rumalat muljet jätta.“ Õpilasi häirib, kui tema selja taga kõva häälega naerdakse kogenematu praktikandi üle, kui ta on midagi valesti teinud. Praktika lõpuks tahaksid nad täpsemat põhjendamist, miks hinne oli „rahuldav“, „hea“ või „väga hea“.
Kõlu ja Niinesalu lisasid, et õnneks ollakse paljudes ettevõtetes siiski praktikantidega sõbralikud, pakutakse õpilastele sooja lõunasööki, proovida uudistooteid ning võimaldatakse korralikult riietuda ja pesta.
Kulinaariaõpetaja ja praktikajuhendaja Milvi Kasemäe sõnul täidavad õpilased praktika käigus pabereid ja koolil on ettevõtte kohta hea pilt olemas.
Kooli mured
Direktor Meeli Kaldma sõnul ei jõua õpetajad praktikante piisavalt külastada, sest neil on koolis tunnid ja praktikantide külastusi eraldi ei tasustata. „Mujal maailmas maksab kutseõppe õpilaskoht kolm korda rohkem, kui tavaõppes,“ lisas Kaldma. Koolis õpilastele ja õpetajatele korraldatud küsitlusest selgus, et osa ettevõtted pole töökohapõhisest õppest midagi kuulnud. Samas tuleb Kaldma sõnul täiskasvanute kursusi järjest juurde. Möödunud õppeaastal korraldas Teko 104 kursust, mille lõpetasid 1757 kursuslast. Kasemäe sõnul on kooli tulles kõik õpilased väga motiveeritud, kuid õppimise käigus nende huvi oma eriala vastu kaob.
Hollandi näide
Praktikakorraldusest rääkis Hollandi näitel Zoomvliet College’i õpilane Laura Tummeltau, kelle sõnul esimene viiekuuline praktika sooritatakse Hollandis või Belgias ning järgmine viiekuuline praktika soovitatavalt välismaal. Õpilane otsib endale ise praktikakoha ning teavitab koolipoolset juhendajat, kelle nõusolekul toimub praktikandi ja ettevõtte vaheline kokkusaamine. Kui ettevõte on praktikandist huvitatud, siis teavitab praktikant sellest kooli ning sõlmitakse kolmepoolne leping. Kui praktika käigus tekivad probleemid, peab õpilane kohe kooli teavitama. Omal käel praktikalt lahkumine võrdub koolist väljaviskamisega. Kool maksab praktikandile 14 € nädalas, ettevõte maksab praktikatasu 73 € nädalas ning vajadusel katab osaliselt elamiskulud.
