Allan Jürgens – Noor Kokk 2010 II koht
Kui näete Teko koridoris püstiste juustega noormeest, mantel seljas, vahel ka kitarr kotiga seljas – siis ilmselt 1on ta oktoobris Noore Koka võistlustel II koha võitnud Allan Jürgens. Kes on Teeninduskooli nimel Portugalis, Soomes ja Eestis võistlenud Allan, seda uuris Kaido Tiits.
Kas enne võistlust oli eelaimdus, et täna on põhjust poodiumile tõusta?
- Ausalt öeldes polnud ootused väga kõrged. Arvestasin seekord lihtsalt osavõtuga, kuna ma ei jäänud oma menüüga päris rahule. Menüü oli küll tip-top koostatud, aga ise tundsin, et olen poole keerulisemaks võimeline. Samuti rääkisid võistluskaaslased enne tuleproovi, kuidas nad viimased kaks kuud on seapõsega möllanud. See tõmbas mind veidi lohku.
Närveerisid?
- Eks väike pabin oli ikka sees, aga muidu olen krooniliselt optimismistlik.
Kuidas Tekosse sattusid?
- Kui 14-aastasena esimest korda tipprestorani kööki trügisin, öeldi mulle kohe, et mine Tallinna Teeninduskooli õppima. Võtsin asja lausa kinnisideeks ja ei tahtnud muudest koolidest midagi kuulda. Kuna olin värskelt 8. klassi lõpetanud, siis arvasid vanemad, et küll ma veel ümber mõtlen. Aga võta näpust, olen oma valikuga absoluutselt rahul.
Kelleks sa tahtsid saada varasemas lapsepõlves?
- Vanemate jutu järgi ma mingist konkreetsest ametist ei hämanud. Umbes 10-aastaselt hakkasin kokaametit mainima.
Mida Sa arvad õpilastest ja õpetajatest?
- Õpilaste kohta midagi öelda oleks ehk natuke liiga üldistav. Aga mis puutub õpetajatesse, siis kõik õpetajad on Tekos väga-väga tasemel ja neid kiidusõnu olen kuulnud kõigi kaasõpilaste käest. Üks Teko õpetajate parimaid külgi on see, et nad suhtlevad õpilaste kui sõpradega. Pole liialt familiaarsed ja samas ka liialt ametlikud. Väga rahul!
Kas Sind on aidanud Tekos õpitu või on süü enda geniaalsuses?
Teko on mulle ausalt öeldes mõistuse pähe löönud. Enne kutsekooli astumist oli mul nina parajalt püsti ja ambitsioonid gurmeemaal kõikumas. Arvasin, et kui oskan taldrikule gurmee-ehitise teha, olen superkokk. Kuid tänu kõikidele võistlustele ja uutele teadmistele olen jõudnud tõdemusele, et kokandus ei keerle keerulisuse ja minimalistlikkuse ümber. Pole tähtis, kui mitu komponenti su taldrikul asetseb või kui mitut toiduainet sa mingi asja valmistamisel kasutasid. Ei ole ju laest võetud, et lihtsuses peitub võlu. Ja samuti tuleb tõdeda, et igal koolipäeval leian midagi uut ja huvitavat, mida kõrva taha panna.
Mehed pidavat olema paremad kokad?
- Üldiselt pööran selle väite ümber, kuna olen olnud tõeliselt lummatud oma naiskolleegide söögitegemisoskustest. Küllap on väide tulnud sellest, et naised pööravad hügieenile natuke suuremat tähelepanu, kui mehed. Kas tõesti hajub naisterahvaste tähelepanu toidutegemiselt köögi puhtusele, seda ei oska öelda.
Kui palju vabatahtlikult ja kodus kokata viitsid?
- Kuna elan ajutiselt vanavanemate juures, kus on sovjetlik sõjaväerežiim, siis kahjuks ma köögis midagi korraldada ei saa. Hea meelega möllaks iga õhtu mõne uue toiduga.
Tööl käid?
- Hetkel ei tööta kuskil, kuna võtsin korraks aja maha. Küllap talveperioodiks kolin jälle kööki 🙂
On Sul veel mõni hobi?
- Kokanduse kõrval on mu meelistegevusteks muusika ja näitlemine. Mängin keelpille, mõnda klahvpilli ja suupilli. Spordi mõttes tegelen orienteerumise ja tugitoolispordiga.
Kas tee tüdruku südamesse rajad kõhu kaudu?
- Seda kindlasti!
Mida tulevik toob?
- Ambitsioone on palju. Üks mõte on rajada oma pirukakohvik ja restoran. Samas tahaksin oma teadmisi järgmistele põlvedele edasi anda ehk siis kokanduspedagoogina läbi lüüa. Küllap aeg näitab, kuhu tuuled mind kannavad.
Allan veebis
