Eesti inimene tahab ikka leiba-saia

„Meie pagarid ja kondiitrid on õppe- ja töötingimustega väga rahul,” kiidab Tallinna Teeninduskooli pagari-kondiitri erialade juhtivõpetaja Eha Martma uuenenud õppekorpust. „Meil on nii uued seadmed, et mõned neist polnud hanke ajal veel tootmissegi jõudnud. Isegi meid külastanud Soome kolleegid on väitnud, et neil nii häid tingimusi pole.”

Pagari-kondiitri eriala Martma hinnangul eriti populaarne pole. Kui võrrelda koka erialaga, siis avalduste laekumine pagari-kondiitri erialale on umbes poolteist õpilast kohale, kokkadel kolm-neli. Aastate lõikes on see erinev, aga üldjuhul on huvi pagari-kondiitri ameti vastu väiksem. Samas on palju kõrgharidusega noori, kes ei ole masu ajal leidnud erialast rakendust ja tulevad kutsekooli uut ametit õppima. Varem oli ka aastaid, mil kool keskhariduse baasil kondiitrite rühmi ei komplekteerinudki. Masu on seda muutnud.

Vene noor on motiveeritum
Mis puudutab venekeelseid noori, siis nende hulgas on Tekosse alati suurem tung olnud, sest tegemist on Tallinnas ainsa kutsekooliga, kus ka vene keeles õpetatakse. Eha Martma räägib, et vene noor ei lange nii kergesti koolist välja. „Tal on suurem motivatsioon, kuna tal ei ole eriti kuskile minna. Eesti õpilane mõtleb, et kui välja kukub, siis astub järgmisse kooli. Vene noor on paiksem. Kuigi väljalangejaid on nii eesti kui ka vene rühmades.”

Eha Martma: „On omal soovil lahkujaid, kellele eriala lihtsalt ei meeldi. Osa neid, kelle esimene valik kooli tulles oli koka eriala, aga kes sellest sõelast läbi ei saanud, on tulnud pagariks-kondiitriks õppima. Me oleme neile soovitanud proovida, tegemist on lähedase erialaga. Juhtub, et varem kokaks soovinu on aasta pagariks-kondiitriks õppinud ja avastab, et see pole ikkagi see, mida ta tegelikult tahtis. Sinna ei saa midagi parata. Kui inimene tahab õppida hästi süüa tegema, siis leivatööstusesse suurte masinate taha tööle minek talle tõesti ei sobi.”