Elamusi palmi alt

7.-8. oktoobrini toimusid Portugali pealinnas AEHT 23. aastakonverentsi raames erinevad võistlused hotellinduse ja toitlustuse erialadele. Teeninduskool ei jätnud võimalust kasutamata ja oli oma andekate noortega kohal. Meid ja Eestit esindasid võistlustel kevadel hotelliteeninduse eriala lõpetanud Liina Pihlegas, Allan Jürgens 021K (kokavõistlus) ja Kaido Metsa 021K (teenindajate võistlus). Tuleb tõdeda, et auhinnalisi kohti seekord ei saavutatud, küll aga toodi kaugelt maalt kaasa kuhjaga väärtuslike kogemusi.

Õudust tekitav kamber

Rõskest Eestist sooja Portugali saabunud Eesti võistkonda võtsid lennujaamas vastu soe tuuleõhk ja palmipuud. Kaido Metsa sõnul tänas ta pagasit kätte saades õnne, et kohvrid polnud edasi Hongkongi lennanud. Olete ju kuulnud küll, et lendamisel kipub pagas edasi lendama ja segadus kohvritega on suur.

„Sõitsime bussiga koos mitmete teiste võistlejatega 4 tärni hotelli – Marriott, kus me ööbisime ja võistlesime. AEHTiga seotud inimesi oli seal ca 700. Enamus võistlusi toimus Marriottis,“ ütles Metsma. Viimasel päeval külastasid nad ühte 5 tärni hotelli, kus võistlejaid ka toitlustati. „Kui ma kunagi tagasi lähen, siis kindlasti külastan seda hotelli ja Evora linna,“ lisas Metsma. „Portugali pealinn oli iseenesest ilus, kuid Evora lummas veelgi enam. Külastasime ka luudest kirikut – kõhe hakkas … Seinad koosnesid tuhandete surnud inimeste luudest. Mere äärde kahjuks ei jõudnudki.“

Kaido Metsa võistles restorani teeninduse valdkonnas, kus olid ülesanneteks: kirjalik testi, laua katmine, menüü koostamine, klientide vastu võtmine, teenindamine, vastavate jookide valik (aperitiivid, digestiivid, vein) toitudele ja klientide ära saatmine. Need situatsioonid tuli lahendada koos itaallasest ja türklasest kaasvõistlejaga. „Mina jäin enda ja võistluskaaslaste tulemusega rahule,“ lisas Metsa.

Allan rääkis, teised noogutasid

Allan Jürgensi esimene päev algas Lissaboni Teeninduskoolis sissejuhatava konverentsi ja teoreetilise testiga. Ta sattus istuma oma tulevase võistluspartneri Mattea (Austria) kõrvale. Teiseks võistluskaaslaseks osutus Satu Soomest. „Test oli raske, sisaldades palju segaseid väljendeid ja lühendeid,“ meenutas Jürgens. „Saime toidukorvi kätte ning juhtus see, mida ma kartsin, ehk siis mina rääkisin ja teised aina nõustusid. Üritasin küll nende ideid välja puurida aga üldiselt edutult.“

Võistlus toimus järgmisel hommikul. „Kõik algas plaanipäraselt, kuid siis hakkas aeg tiksuma ja jooksime ringi nagu segased,“ rääkis Jürgens. „Kuna eelmisel õhtul ei õnnestunud mul oma võistluskaaslastega töö planeerimist arutada, siis pidin käigupealt mõlemale dikteerima, mida teha, kui palju ja kuidas.“ Kahjuks peab möönma, et see võttis meeskonnatöö punkte alla.
„Kuigi ma jäin rahule ainult magustoiduga, siis peale žürii tagasisidet võis isegi kõigega rahule jääda,“ lisas Jürgens. „Kohtunikud kiitsid maitseid ja kombinatsioone, kuid laitsid tööplaani ja meeskonnatööd.“  Sellega päädis võistlusreisi pingeline pool ja järgnesid kaks vaba päeva. „Võimsad kaks vaba päeva – täis ilusat vanalinna, mereande, pisikesi tänavapoode ja seiklusi,“ ütles Jürgens kokkuvõtvalt, lisades, „reis oli meeletult vinge, sõin reisil elu ühe parima eine (hiigelsuure mereannivaagnatäie toitu). Tänan kooli , hoolitsevat rühmajuhendajat Diane Sarapuu- Kelderit, Tiina Plukki ja direktorit Meeli Kaldmad kaasaelamise eest. Aitäh!“

Pompöösne koolimaja

Diane Sarapuu- Keldri sõnul avanes tal võimalus kohtuda oma kolleegidega ja vaadata, kuidas korraldajamaal erialast õpet köögis teostatakse. Huvitava arhitektuuriga koolihoone mõjus meie kulinaariaõpetajale suursuguselt – avarad praktikaruumid, kaasaegsed klassitoad. Mõeldud oli puudega inimestele (kaldtee, lift, käsitoed). Õpetajad said jälgida võistluse kulgu praktiliste ülesannete teostamisel, kuid teooriatesti ja töö planeerimise ajal oli õpilasetega suhtlemine keelatud. Sarapuu-Kelderi sõnul jäi reisi meenutama vastuvõtjate abivalmidus ja külalislahkus. Võistlusvabadel päevadel sai osaleda töötubades, ekskursioonidel. „Huvitava kogemuse sain SL Benfica jalgpallistaadionit külastades – muuseum jalgpallikuulsuste piltide ja nende meenetega,“ meenutas Sarapuu- Kelder, „väljaku muru aga ei lubatudki katsuda, ka käega mitte.“

Tähelepanu! Meeskonnatöö!

Teeninduskooli direktriss Meeli Kaldma sõnul eeldati võistlustel osalevatelt õpilastelt, et nad valdaks inglise või prantsuse keelt, õpiksid samal eriala, millel võistlevad. „Ikka oli veel kuulda, et mõned koolid toovad õpilasi kaasa põhimõttel, kas soovid kaasa sõita…,“ nentis Kaldma ja lisas, et „teades, kui palju peavad meie õpilased eeltööd tegema, siis on kahju, kui meeskonnakaaslased nõrgemaks osutuvad.“

Meeli Kaldma kuulub üldkogusse, kes arutab organisatsiooni tegevusi, eelarvet ja uusi perspektiive. Tuleval hooajal on palju väiksemaid üritusi korraldamas Horvaatia, Itaalia, Portugali jt partneid AEHT-st. „See tähendab, kui oleks raha, võiks paljudest huvitavatest konkurssidest osa võtta. Kahjuks on rahalisi võimalusi vähe (transport tuleb alati ise maksta) ja oleme keskendunud ainult aastakonverentsile,“ ütles Kaldma. „Võiks ise kaaluda konkursside tegemist, siis võiks toetust küsida AEHT-lt korraldamiseks. Oleme juba omavahel rääkinud, et uue maja valmimisel võiks toetust küsida meie sõbrapäeva konkursile ja kutsuda Euroopast kolleege külla võistlema.“

Suur võimalus

Majutusteeninduse õpetaja Elena Raudvere sõnul on meie kooli õpilastel suurepärane võimalus osaleda Euroopa noorte erialasel jõukatsumisel ja samas esindada oma kooli ja riiki. AEHT võistlusel loositakse 2-3-liikmelised segavõistkonnad, kuhu kuuluvad erinevate riikide esindajad. Võistlustöid hindab rahvusvaheline žürii.
Raudvere sõnul on kaalukeeleks meeskonnatöö, kuidas lühikese ajaga suudavad võistlejad luua hästitoimiva meeskonna ja sooritada etteantud ülesanded. Võistlejate töökeeleks on inglise keel, see ei tohi olla emakeel. Inglismaa, Iirimaa jt, kelle emakeel on inglise keel, kasutavad võistluste käigus  prantsuse keelt, mis on AEHT teine töökeel.  Võistlustel saab võistelda vaid üks kord.

Võistluste moto on – tähtis on osavõtt, mitte võit. Võit on muidugi kordumatu elamus nii õpilasele kui ka õpetajatele, kogu koolile ja riigile, iga riigi võistkond, mis koosneb ju erinevate koolide õpilastest, on kui üks pere. Võistlejad on kõik parimatest parimad ja võiduks on vaja veidike õnne.  Meie kooli õpilased on viimase kümne aasta jooksul väga tublid olnud ja meilegi on võiduõnn naeratanud. „Soovin tänastele õpilastele tahtmist ja töökust valitud erialal ja inglise keele omandamisel, et teie pingutusi krooniks võimalus osaleda järgmisel võistlusel 2011 Hollandis, Haagis,“ ütles Raudvere.