Food for Future 2010

14. jaanuaril toimus KUMU kunstimuuseumi auditooriumis FOOD FOR FUTURE ja BOCUSE D’OR EESTI finaalvõistlus, kus võistlusroogi valmistasid Dmitri Rooz (Beer House), Tõnis Siigur (restoran Stenhus) ja Rene Uusmees (restoran MEKK).

Võistlejad valmistasid ühe kala- ja liharoa ning serveerisid neid suurtel kandikutel. Rahvusvaheline žürii valis võitjaks Dmitri Roozi, kes ühtlasi esindab Eestit ka 2010. aasta suvel Šveitsis toimuvale Bocuse d’Or Euroopa voorus.

Dimitri Rooz (restoranide Beer House ja Korsaar Chef de Cuisine) on alates 1990ndate algusest töötanud kokana eri ettevõtetes – Primavera, hotell Imperial, Kapten Flint, AS Kosippo, Pirita jpt. Ta on esindanud Eestit Global Chef Challenge’i Põhja-Euroopa finaalis 2007. ja 2009. aastal ning võitnud kokandusvõistlused Riga Open Culinary Cup 2009. aastal ja Balti riikide peakokkade võistluse Peterburis. Võistlusel „International Kremlin Culinary Cup” 2006. aastal jagas ta II ja III kohta. Rooz on läbinud mitmeid rahvusvahelisi koolitusi.

Tõnis Siigur (restoranide Stenhus, Nevskij, Kuldse Notsu Kõrts Chef de Cuisine) on varem töötanud kokana restoranides Ammende Villa, Zum Zum ja alustanud hotellis Taru. Ta on pälvinud Parima Koka Hõbelusika 2007. aastal ja tema restoran Stenhus on neljal järjestikusel aastal (2004–2007) pälvinud Parima Gurmeerestorani Hõbelusika. Ta on läbinud  täienduskoolitusi Soomes, Prantsusmaal ja Saksamaal.

Rene Uusmees (Savoy Boutique Hotell, restorani MEKK Chef de Cuisine) on omandanud kokaeriala nii Eestis kui ka Soomes. Töötanud kokana alates 1995. aastast Tallinna-Stockholmi laevaliinil, seejärel Meriton Grand Hotelli Tallinna ja Radisson SAS Tallinn hotelli peakokana. Rene on osalenud kokandusalastes koostööprojektides ja täiendkoolitustes Hispaanias, Šveitsis, Brüsselis, Soomes ja Rootsis.

Lisaks esinesid konverentsil 

• CLAUS MEYER, Taani
  Professor ja Taani toidukultuuri edendaja, kes tutvustas Taani toidukultuuri ja NOMA kontseptsiooni. Meyer selgitas, kuidas ja miks ta algatas Uue Põhjala Toidu liikumise.
• ALBERT ADRIA, Hispaania
  elBulli loovmeeskonna liige, tutvustas oma ettekandes viimast loometööd – loodusest inspireeritud desserdiraamatut „Natura“. Raamat kätkeb erakordselt huvitavaid molekulaargastronoomia ja toidudisainilahendusi.
• FERGUS HENDERSON, Suurbritannia
  Nose-to-Tail filosoofia ja traditsioonilise Briti nüüdisköögi edendaja, kelle tehnoloogiat Nose-to-Tail (ninast sabani) on hakatud nimetama Ferguse filosoofiaks ja see on leidnud erilise vastuvõtu nii Londoni küllastunud gastronoomiamaailmas kui ka pälvinud erilise tunnustuse Rootsis ning mujal Põhjamaades.
• RAIN PIKAND, Eesti
  Reklamibüroo Division loovjuht, reklaamiguru ja gurmaan, kelle ettekanne tähtsustas mõtestatult kujundatud toidukultuuri vajalikkust.

Konverentsi eesmärgid

• Ühendada Eesti toidukultuuri edendajaid ning kaasata kõiki osapooli, et arendustegevusel oleks lai kõlapind ja võimalikult mastaapne tulemus.
• Muuta konverents iga kahe aasta tagant jätkuvaks ürituste sarjaks.
• Ühendada turismiametnikke, erialaliite, restoraniettevõtjaid ja incoming-turismiteenuse ettevõtteid sihiga pakkuda kvaliteetsemaid tooteid ja teenuseid, mis edendaksid turismi, sealhulgas ka toiduturismi.
• Laiemalt propageerida Eestit kui gastronoomiamaad.
• Arenenud ühiskonna hüved on atraktiivne turismiobjekt.
• Toidukultuuri rahvuslik arendamine hõlmab kahte suurt teemat: kultuur ja tervis. Süües kodumaist ja kvaliteetset toitu, õpetame ühiskonda hindama oma maad ja kultuuri. Omamaist toitu tarbides anname impulsi luua uusi tooteid. Väiketootjate ühinemine ja organiseeritud propageerimine parandab oluliselt nende mainet ja ekspordivõimalusi.

Toit kui innovatsioon

Tänapäeva moodne toit on innovatsiooni tulemus. Traditsioonid jäävad, aga nende kõrvale tekib uus vaade, mis loob konkurentsivõimelise ja huvitava regionaalköögi. Nordic Cuisine on ere näide, kuidas meie naabrid Rootsi, Taani ja Norra on sellega hakkama saanud. Oleme küsimuse ees, kas ühineda selle mõttelaadiga ja anda oma panus Läänemere maade ühisesse arengusse, mis tähendab ka ühiseid võimalusi ja hüvesid.

Toit kui regionaalarengu üks mootoritest

Pädastest Kalvini, Tallinnast Haanjani – toitu tehakse igal pool ja ärksamad kohad Eestis on tõestanud, et head toitu kui turismi olulist osa on võimalik pakkuda kõikjal Eestis. Väike- ja ökotootjaid tuleb järjest juurde ja nad asuvad üle Eesti. Neid innustades toome juurde uusi kaasamõtlejaid ja arendame regionaalettevõtlust.

Toit kui kultuur

Toit on oluline osa kultuurist. Kultuur on oluline osa turismist. Praegu pööratakse Eesti toidukultuurile teenimatult vähe tähelepanu. Tallinna vanalinn, mis on 500 aastat vana, vajab värsket ja moodsat toidukultuuri, et pakkuda turistidele komplekssemat ja kauem kestvat naudingut. Kultuurne toitumine on oluline osa meie identiteedist, nagu kultuurne keel ja käitumine tervikuna.

Bocuse d’Or’i Eesti 2010 finaal

Bocuse d’Or’i ajalugu ulatub 1983. aastasse – siis alustas Lyonis Salon Metier de Boushe’i toidumess Sirha. Sirha toidumess toimub igal teisel aastal, on organiseeritud professionaalidelt professionaalidele ja üks esinduslikemaid maailmas. Möödus neli aastat, enne kui sai teoks Paul Bocuse’i idee kutsuda kokku maailma parimad kokad ja panna nad publiku ees võistlema.

1987. aastal toimus esimene Bocuse d‘Or, mis muutis maailma. Võistlesid toidumaailma suuremad lootused ja neid hindasid maailma gastronoomiatipud. Kokkade olümpiamängud olid sündinud. Täna valivad Paul Bocuse’i ideede edasiarendajad ja sõbrad üle maailma välja parimatest parimaid, et saata neid Lyoni kaitsma oma maa maitseid ja oskusi.

Esimest korda sai Eesti Bocuse d’Or’ile kutse kaks aastat tagasi. Restorani Egoist peakokk Vladislav Djatsuk osutus valituks ning esindas Eestit hästi nii Euroopa voorus Stavangeris kui ka peavõistlusel Lyonis.

Artiklid tulevikutoidu konverentsist Kumu kunstimuuseumis