Eesti Haridusfoorum 2011
Tallinna Teeninduskooli värskelt rekonstrueeritud B-korpuses toimus 26. märtsil 2011 Eesti Haridusfoorum, kus esinesid ettekannetega mitmed nimekad Eesti haridustegelased, kellega arutleti Eesti Haridusstrateegia 2020 sisu üle.
Oma ettekandes ütles lahkuv teadus- ja haridusminister Tõnis Lukas, et väljalangevus gümnaasiumist suureneb just nende õpilaste võrra, kes varem poleks sinna pääsenudki ning oleks oma õpinguid jätkanud kutsekoolis. Haridusminister prognoosib olukorra jätkumist lähema kahe aasta jooksul; samal ajal nentis ta, et kutsekoolist ülikooli edasipürgijatele tuleks võimaldada üldainete õppimist suuremas mahus. „Kutsekoolist kõrgkoolidesse minejate arv kasvab,“ ütles Lukas. „ See on õige ja näitab, et oleme suutnud moraalses mõttes barjääre maha võtta.“
Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi sõnul peaks kõik koolid olema Eesti riigi koolid, mitte ühe või teise valla koolid, mis omavahel võistlevad. „Võime rääkida ka tööturu mittevastavusest meie hariduspotentsiaalile; see sunnib paljusid haritud ja andekaid noori minema välismaale, sest puudub karjääriredel enda proovilepanekuks,“ ütles Kreitzberg.
Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin rääkis töötute ümberõppe vajadusest ja nentis, et töötuid ei peaks suunama kolmepäevalistele kursustele, kuidas tööintervjuud teha, vaid kooli.
Sõnavõttudega esinesid ka Eesti Haridusfoorumi juhatuse liige akadeemik Olav Aarna, Tallinna Ülikooli professor Viive-Riina Ruus, Tallinna Ülikooli dotsent Krista Loogma ja mitmed teised.
Õppimisest loobunud poisid
Madala haridustasemega mitteõppivate noorte hulk pole viimase kümne aasta jooksul vähenenud. Kahjuks on neist 75% poisid. Suure murekohana toodi välja ka täiskasvanud, kes kukkusid noorena koolist välja; neil pole ei haridust ega kutset.
Nende ja paljude teiste murede murdmiseks loodi kuus töörühma, mis asusid igaüks omal teemal haridusstrateegiat täiendama.
Rühmatöödeks jaguneti vastavalt põhieesmärkidele:
- Hariduses osalemise kasv, osalemist takistavate barjääride mahavõtmine
- Hariduse tugevam seostamine tööturu ootuste ja õppurite eelistustega
- Liikumine isiksuse- ja arengukeskse õpikäsituse suunas
- Õpetaja maine tõstmine ja positsiooni tugevdamine
- Haridus toetama Eesti kultuuriruumi
- Elukestva õppe terviksüsteemi väljakujundamine Eestis
Pärast paaritunnist rühmatööd kandis iga töörühma esindaja ette tulemustest. Mõned märksõnad – andekus tuleb avastada põhikoolis; ebaõnnestumine pole patt; tuleb muuta ka õpetajate ettevalmistust; kooli on vaja tuua rohkem uusi õppemeetodeid; oleks tarvis kaasata haridusse ettevõtjaid; praktilise ja teoreetilise õppe sidustamine; meeskonnatöö oskus alates põhikoolist.
Lisaks soovitus, et põhikooli tuleks luua karjääriõpe, et õpilased oskaks paremini karjäärivalikuid teha.
Kus õpivad maailma parimad?
Tipptasemel õppijad elavad ja õpivad
I koht Hiina Šanghai – 21,9% sealsetest õppuritest;
II koht Jaapan – 18,3%;
III koht Soome – 17,3%
IV Korea – 16,6%
V koht Singapur – 16,5%
VI koht Uus-Meremaa – 16,3%
24. koht Eesti – 8,4%
Arutelude tulemused saavad edasisteks juhtnöörideks Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi partnerluses koostatava haridusstrateegia ja elukestva õppe strateegia loomisel.
Eesti Haridusfoorum on haridusrahva sõltumatu nõukoda, mis on alates 1995. aastast korraldanud haridusteemalisi suurfoorumeid, mille põhiseisukohad on olnud riikliku hariduspoliitika kujundamise aluseks.
Videod ettekannetest
Marju Lauristini ettekanne
Tõnis Lukase ettekanne
Tõnis Lukas väljalangevusest
