MHT001 – Ümberpööratud klassiruum – flipped classroom
Ümberpööratud klassiruum on õppemeetod, kus – vastupidi praegusele – õpetaja ei anna esialgseid selgitusi mitte koolis tahvli ees, vaid salvestab need videosse. Nii liigub õpetaja kuulamine koju ja tavapärast kodutööd tehakse hoopiski tunnis koos õpetajaga. Mitu uuringut on näidanud, et selline muutus on õpilaste hindeid parandanud ja õpilaste ning õpetajate rahuolu tõusnud, teisalt nõuab see õpilastelt endilt palju aktiivsust ja skeptikud räägivad järjekordsest helendavast ekraanist, mida on laste elus juba niigi palju.
Elukestva õppe strateegia 2014–2020 (2014; edaspidi EÕS) rõhutab vajadust muuta õpikäsitust enam õppijakeskseks, seda just õpitegevuse praktikas. Õppijakeskse õpikäsituse keskmes on kolm V-märksõna: vastutus, vajadused (lähtumine õppija huvidest ja võimetest) ning võimalused (kvaliteetsete, nüüdisaegsete ning paindlike õpivõimaluste pakkumine). Märksõna vastutus kirjel datakse strateegias järgmiselt:
Inimesed mõistavad, et õppimine ja enese arendamine on nende endi teadlik valik ja vastutus.
Kõik õpetajad teavad, et õppijapoolne vastutuse võtmine õppimisel pole sugugi enesestmõistetav. Kuidas seda saavutada? Üks võimalusi, mis annab õppijale õppeprotsessis suurema vabaduse ja ka vastutuse, on ümberpööratud klassiruumi meetod.
- õpisisu omandatakse veebi teel kodus ja kodutöid tehakse koos õpetajaga klassi ruumis.
(1) Tegemist on tervikliku meetodite kogumiga ehk metoodikaga, mitte üksikõppemeetodiga. Seepärast vaadeldakse ümberpööratud klassiruumi eelkõige pikaajalises, õppeaine ülesehitamise kontekstis ning kogu õppeprotsess mõeldakse juba alguses terviklikult läbi. Selles muutub keskseks osade (lülide) planeerimine, mis üksteisele loogiliselt järgnevad. Nende lülide järgnevuses liigutakse õpiväljundite omandamise suunas. Hinda mine lõimitakse vähem või rohkem sujuvalt õpimeetoditega ja seda käsitle takse üha vähem eraldi.
(2) Meetod rajaneb põhimõttel, et lihtsama, informatiivse materjali omandab õppija iseseisvalt ning kontaktõppe aega kasutatakse keerukamateks kognitiivseteks tegevusteks, nagu rakendamine, analüüs või millegi uue loomine. Oluline roll on õppijate motiveerimisel.
Meetodile omane õppija-õpetaja interaktsioon tähendab täpsustatult seda, et õpetaja roll muutub informatsiooni edastajast tagasiside andjaks. Tagasi side on ka üks kõige suuremaid motiveerivaid tegureid. Samuti aitab tagasiside kaasa grupiprotsesside juhtimisele ning iseõppimise teel omandatud valearusaamade või ebatõhusate õpioskuste korrigeerimisele.
Lisaks õppija-õpetaja interaktsioonile on oluline roll õppijate omavahelisel suhtlemisel. Ümberpööratud klassiruum võimaldab efektiivselt kasutada olulist ressurssi – õpingukaaslasi, kes on klassiruumi kokku tulnud. Iseseisvalt ettevalmistatud ülesandeid koostöös edasi arendades arenevad mitmed üldpädevused, mida üksinda pole võimalik arendada.
Bishop ja Verleger5 kasutavad ümberpööratud klassiruumi meetodit puudutavas ülevaateartiklis definitsiooni, kus klassivälise tegevusena käsitletakse vaid videote vaatamist. Nad põhjendavad oma valikut sellega, et väga laia definitsiooni korral on raske hinnata meetodi efektiivsust, ning näiteks lugemisülesannete puhul on oht, et need jäetakse kodus tegemata. Meie jääme seisukohale, et tähtis ei ole info edastamise viis, vaid põhimõte, et uus informatsioon omandatakse iseseisvalt. Kuigi levinud praktikas omandatakse uut infot peamiselt video vaatamise teel, võivad ka lugemine, vaatlus või millegi katsetamine olla olulised teabehankeviisid. Samas nõustume eelmainitud autoritega, et ainult videote (kontaktõppele eelnevate õpiülesannete) kasutamist õppetöös ei saa veel pidada ümberpööratud klassiruumi meetodiks. Väga oluline, ehk isegi tähtsaim osa on kontaktõppes kavandatud õpikogemus jaselle seostamine iseseisva õppimisega.
Rohkem infot http://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2016/01/KVYOA_20_10_Pilli_Vaikjarv.pdf
http://primus.archimedes.ee/sites/default/files/Oppemeetodid.pdf
Mudeli iga lüli koosneb kolmest etapist:
(1) iseseisev individuaalne töö (enamasti kodus);
(2) iseseisvalt koostatud kokkuvõte individuaalse töö põhjal (kodus või klassi ruumis);
(3) kontaktõppena toimuvad keerukamad meeskondlikud tegevused, millele õpetaja annab tagasiside (klassiruumis).
Uue meetodi kasutuselevõtt ei ole lihtne. Lisaks oodatud positiivsetele tulemustele võib ilmneda ka ootamatuid probleeme. Seepärast tasub alustada meetodi kasutuselevõttu üksiklülidest. Selle käigus selgub õppijate valmisolek iseseisvalt õppida ning õpetaja saab uusi kogemusi õpiprotsessi loogilisel järjestamisel.
