MHT006 – Refleksiooni toetavad meetodid
Kokkuvõtete kirjutamine
Õppijatel palutakse kirjutada oma sõnadega kokkuvõte loetud materjali või kuulatud loengu põhjal. Ülesande eripära on, et väga täpselt määratletakse kokkuvõtte pikkus – näiteks 250 sõna või 25 sõna (üks lause). See suunab õppijaid otsima peamist ideed ja mõtet ning sõnastama selle väga täpselt.
Kuna kokkuvõttes peavad õppijad väljendama peamist mõtet oma sõnadega, siis peegeldab kirjutatud kokkuvõte, mil viisil on õppijad õpitavast aru saanud.
Individuaalsele kokkuvõtte kirjutamisele võib järgneda paaristöö, mille käigus õppijad võrdlevad kokkuvõtteid paarilisega ning kirjutavad ühise viimistletud kokkuvõtte.
Kokkuvõtted võib esitada õpetajale õpikeskkonna foorumi või ülesandevahendi vahendusel või luua hoopis vikis. Vikis on mugav korraldada ka ühise kokkuvõtte loomist paaristööna.
Mõttekaardi koostamine
Mõttekaardi koostamine sobib refleksiooniülesandeks, kuna see võimaldab õpitud materjali korrastada ja süsteemi paigutada.
Õppijatele võib soovitada järgmisi samme mõttekaardi koostamiseks:
- leida loetud (kuulatud, vaadatud) materjalist keskne mõiste (põhiidee) ning paigutada see mõttekaardi keskele;
- määratleda kesksest mõistest lähtuvad olulised mõisted (kontseptsioonid) – ülevaatlikkuse huvides mitte rohkem kui seitse;
- tuua välja mõistete (kontseptsioonide omavahelised seosed);
- vajadusel laiendada ja täiendada skeemi, lisada näiteid;
- mõisted on kasulik kirjutada joonele (võimaldab paremini kaarti laiendada, iga joone otsast struktuuri edasi arendada);
- kui selgub, et mõttekaart äpardus (valiti ebaolulised mõisted, mõistete seosed, hierarhiad ja struktuur läksid segamini), siis tasub tunda rõõmu toimunud mõtlemisprotsessist, alustada otsast ning teha uus ja mõtestatum mõttekaart
Mõttekaartide loomiseks saab kasutada näiteks Moodle’i mõistekaarti või järgmisi tasuta veebirakendusi: Bubbl (http://bubbl.us/), Cacoo (https://cacoo.com/), Spiderscribe (http://www.spiderscribe.net/), Flowchart (http://flowchart.com/), Coggle (https://coggle.it/).
Mõistekaardi koostamine
Mõistekaardile on omased konkreetsed tunnusjooned. Esimene iseloomustav tunnus on see, et mõistekaardid koosnevad mõistetest (ringides või kastides) ning mõisteid ühendavatest joontest, millega viidatakse nendevahelistele
seostele. Mõistet ühendavale joonele märgitud sõnadega täpsustatakse seoseid kahe mõiste vahel. Mõnikord tähistatakse kontseptsiooni rohkem kui ühe sõnaga (Novak, Caňas, 2008), ent hoiduda tuleks „lausetest kastides“, mis tähendab, et mõiste asemel on kasutatud tervet lauset. Teine mõistekaarte iseloomustav tunnus on mõistete kujutamine hierarhilisel kujul. Mõistekaardi tipus on kõige üldisem mõiste, vähem üldised, spetsiifi lisemad mõisted paigutatakse hierarhiliselt allapoole (Novak & Caňas 2008, 1-2).
Mõistekaartide loomiseks saab kasutada ka Bubbl (http://bubbl.us/), Cacoo (https://cacoo.com/), Spiderscribe (http://www.spiderscribe.net/), Flowchart (http://flowchart.com/), Coggle (https://coggle.it/).
Lausete lõpetamine
Refleksiooni toetava ülesandena saab kasutada ka lausete lõpetamise meetodit. Lause algused sõltuvad käsitletavast teemast, õppimise käigus kasutatud meetoditest ning refleksiooni eesmärgist. Lõpetatud laused võib esitada õpikeskkonna foorumisse või ülesandevahendiga, õpipäeviku või e-portfoolio sissekandena.
Näide:
- Kõige huvitavam aspekt käsitletud teema juures on …
- Kõige raskem osa loetud (kuulatud) materjalist on …
- Arusaamatuks jäi …
- Uuest teemast aitas mul aru saada …
- Tahan edasi uurida veel ….
Viide https://sisu.ut.ee/aktiivope/avaleht
http://primus.archimedes.ee/sites/default/files/Oppemeetodid.pdf
