Kuidas möödus Tallinna Teeninduskooli meistrivõistluste 7-võistlus

Tallinna Teeninduskooli meistrivõistluste meeskonnavõistlust vaatles esimese kursuse kokaõpilane Krete Saluste

Kell on 8.00, äratuskell heliseb ja jälle peab ärkama. Kas saab olla kurnavamat tegevust kui see? Astun voodist välja ja peas ringleb lause, miks just hindamisnädalal ja miks just reedel. Nägu kergelt veega üle, hambad puhtaks, kokariided kotti ja minek.

Astun kooliuksest sisse ja näen igal pool võistluse ärevuses õpilasi, võtan kiirelt kapivõtme ning suundun riietusruumi. Vahetan riideid, ise nii unine ja siis järsku tuleb kõhtu imelik tunne. Mõtlen, et ei Krete, närv küll ei tohi sisse tulla, sina ju ei võistle. Võimlasse sisenedes näen enda ümber nii palju valgetes riietes õpilasi, ainult et üks võistkond oli sinises. Kõigil tundub nii kiire olevat, sahmivad ringi ja teevad veel viimaseid ettevalmistusi kohe algavaks võistluseks.

Kohal oleme ainult mina, Elo-Nora, Pavel ja Rene´, aga kus on siis teised 10? Juba näen Kaisat meie poole tulemas ja ka temal on sama küsimus: „Miks teid ainult neli on, kus teised on?“ Ent me ei oska midagi vastata, aga kirjutame klassigruppi, et tulge kohe kooli, meil on abi vaja. Kaisa selgitab meile meie ülesandeid ja juba me peame valima, milliste võistkondade juurde me läheme. Mina näen eemal endale tuttavaid inimesi ja sean sammud nende juurde. Mina abistan venelaste võistkonda number 5 ja võistkonnas on Jana, Artjom ja Diana.

5 minutit alguseni, esimest etappi on tegemas Jana, naeratan ja ütlen: „Rahune, kõik on hästi ja sa saad hakkama.“ Näen enda rühmajuhendaja Annelyt, ka tema märkab mind ning liigub minu poole. Vahepeal on Anti ka kooli jõudnud. Õpetaja tuleb annab meile märgid, kus on meie nimed peal ja veel lausub: „Näe, mine anna Elo-Norale ja Violettale ka.“

Seitsmevõistlus 2018. Foto: Kadi-ly Rästep

Seitsmevõistlus 2018, kohtunik Janek Villermann. Foto: Kadi-ly Rästep

Vile käib ja hakkab trall pihta, kõik on üllatavalt rahulikud. Kaasvõistlejad seletavad, närveerivad ja üritavad kuidagi aidata, aga nad ei tohi ette öelda. Jana peab koorima ja tükeldama köögivilju, endal käed nii värisevad, et jube. Ta saab ülesandega hästi hakkama ja juba on Artjomi kord minna ja näidata oma oskusi. Peaksin aitama neil nõusid pesta, aga neil nagu ei olegi väga vaja midagi pesta. Järsku kuulen kõrvalt: “Krete, palun pese need ära, meil läheb neid magustoidu valmistamisel vaja!” Jooksen kiiresti teisele korrusele, kärmelt nõud puhtaks ja juba olengi all tagasi. Võistkond on ikka nii tubli, saavad asjad ilusti valmis ja on graafikus. Lähebki serveerimiseks, kõik on nii vahva, oleksin tahtnud ise ka neid serveerimisega aidata, see on nii põnev. Diana, Jana ja Artjom viivad ühe taldriku kohtuniku lauale ja kui nad tagasi tulevad, on aeg minul abiks olla ja 2 burgerit viia õpilastele hindamiseks. Jõuan alla tagasi ja siis Jana on mul juba klaasiga ees: „Näe maitse meie limonaadi,“ minu jaoks oli see veidi magus, aga muidu SUPER!

Seitsmevõistlus 2018. Foto: Kadi-ly Rästep

Seitsmevõistlus 2018. Foto: Kadi-ly Rästep

Väike paus, et võistkonnad jõuaksid ära koristada ja siis tuleb uus vahetus peale. Me võime nii kaua söömas ära käia ja puhata veidi. Teine võistkond, kelle juurde sattusin, on number 10 ja võistkonnas on Anastasia, Igor ja appi, ma ei näegi, mis selle kolmanda võistleja nimi on, aga okei, las see siis olla.

Jällegi vile käib ja hakkabki pihta. Esimene on Anastasia, tundub nagu ta ei oleks valmistunud või on lihtsalt väga pinges. Kus nad alles sahmerdavad, ei jõua täpselt asju valmis ja on veidi graafikust maas. Nüüd lakkas pliit ka töötamast, appi mis nüüd saab, nad ei ütle ka midagi ju. Kaisa küsib, mis juhtus ja toob neile gaasipliidi ning võistlus jätkub edasi. Paar korda olen käinud nõusid pesemas ja juba ongi lõpp käes. Viimased võistlejad ongi juba serveerimas, kuid võistkond, kus mina olen, on ajahädas ja serveering ei õnnestu ka väga hästi. No ei ole hullu, arvan, et nad olid ikkagi väga tublid ja pingutasid nii kuidas said. Kohtunikele toit viidud ja nüüd jällegi minu kord abiks olla ja toidud õpilastele viia.

Koristame klassikaaslaste ja korraldajatega saali ära ja siis saabki koju minna. Vahetan riided ja käin korra saalis ning maitsen mõnda toitu, üks magustoit on soolane nagu merevesi, Violetta aga ütles, et ühel võistkonnal oli sool ja suhkur sassi läinud – oi jah!

Kell on juba 15.00, kähku võti garderoobitädile tagasi ja ruttu rongile.

Teko MV 2018 uudiste, intervjuude ja arvamuslugude kirjutamist toetas Integratsiooni SA projekt “Meediahariduse edendamine üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes”