Õppekäik Olustverre

Nadežda-Evelin Soitu

Mulle jäi õppekäigust kõige rohkem meelde Olustvere mõis. Seda peetakse Eesti kõige paremini säilinud mõisaks. Tänapäeval on Olustvere kolmekümnest mõisahoonest säilinud kakskümmend. Mõis paikneb vaikses ja rahulikus kohas. Väga palju on kauneid alleesid. Nende kogupikkus ulatub paarikümne kilomeetrini.

Mõisa juures tegutseb kutseõppeasutus, kus õpetatakse kokandust ja põllumajandust. Lisaks viiakse läbi erinevaid koolitusi.

Olustveres me külastasime leiva-, klaasi- ja keraamikakoda. Leivakojas vormisime rukkitainast väikesi leivakesi. Tainas oli kergesti vormitav ja igaühel tuli leib erineva kujuga. Huvitav oli see, et Olustveres kasvatatakse vilja ja valmistatakse päris oma jahu. Klaaskojast jäi meelde see, et nad jahutavad klaastooteid pärast vormimist ahjus, mille temperatuur on 500 kraadi.

Mõisa külastuskäigu lõpus me lõunastasime leivakojas. See oli eriline lõunasöök, sest kõik lauanõud olid käsitööna kodades valmistatud. Iga klaas ja taldrik olid omamoodi ainulaadsed.

Mõisas on avatud ka näitused. Me nägime Eestis elavate lindude ja väikeste puukujude kollektsiooni. Puukujukeste kollektsioonis olid esindatud põhiliselt hobused. Need hobused tegid erinevaid töid põllul. Ma sain hea ülevaate sellest, kuidas vanasti künti maad ja koristati saaki.

Pildikogu õppekäigust siin.

11. aprillil toimus SA Innove eesti keele lisaõppe projekti raames õppekäik Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Imavere Piimandusmuuseumi. Õppekäigul osalesid õpilased rühmadest I kursuse rühmadest ja õpetajad Alje Nohrin, Tatjana Surgutskaja, Aive Antson ning Annely Raudsepp.

Tallinna Teeninduskooli õpilaste osalemist keeleõppel toetas ESF projekti PRÕM „Täiendav keeleõpe kutse- ja kõrghariduses“ tegevus.