Henri Kollo – Presidendi väitlusturniiri kõrgeima punktiskooriga kõne esitaja
Nädalavahetusel, 2.-3. novembril toimus kolmas Tallinna Inglise Kolledžis Presidendi Väitlusturniir, kus osales ühtekokku 184 varasema väitluskogemuseta või algajatest koolinoortest väitlejat. Väitlusturniir lihvis noorte kooliks, tööks ja eluks vajaliku argumenteerimisoskust. Tallinna Teeninduskooli väitlusklubi liige Henri Kollo saavutas individuaalarvestuses 4. koha. Henri kõne oli turniiri kõige kõrgema punktiskooriga.
Kersti Kaljulaid: Tänases maailmas on argumenteerimise ja eneseväljenduse oskus üks olulisemaid. Seda nii ühiskondlikes aruteludes, töiste koosolekulaudade taga kui ka kaasaegses koolis.
Turniiri väitlusteemaks oli: Kas riik peaks jõuliselt vähendama üldkeskhariduse õppekohti? Vähendades õppekohti üldkeskhariduses, siis mida see tähendab? Teisiti sõnastatuna tähendaks see, et gümnaasiumides ja keskkoolides ei oleks enam nii palju õpilasi. Väitluse jaatav pool saab väita, et just nii peakski Eestis olema – gümnaasiumiharidust peaks andma vähematele õpilastele. Eitus, nagu võiks eeldada, väitleb vastupidi. Ütleb, et ei peaks neid üldkeskhariduse õppekohti jõuliselt kärpima. Eitus ei pea näitama mitte ainult, miks jaatuse alternatiivid head ei ole, vaid koos sellega ka seda, et miks on hea, kui praegune seis Eesti keskhariduses edasi läheb.
Turniiri reeglid
Turniir toimus jaatava-eitava võistkonna dialoogivormis. Väitluses on kaks võistkonda – jaatus ja eitus. Väideldakse erinevate teemade üle. Mõlemad võistkonnad proovivad tõestada oma teema poolt — kas jaatada või olla vastu.
Igas võistkonnas on kolm liiget. Väitlust kuulab kohtunik või kohtunike paneel, kes väitluse põhjal otsustab, kumb pool väitluse võitis ning annab pärast väitlust ka tagasisidet. Iga võistkonna liige esitab kuue minuti pikkuse kõne oma teemapoole tõestamiseks. Jaatava võistkonna liige kõneleb esimesena. Edasi esitatavad mõlemad pooled kõnesid kordamööda. Pärast esimest kuut kõnet peavad mõlemad pooled kolme minuti pikkuse lõpukõne. Lõpukõne esitab kummagi võistkonna esimese või teisena kõnelenud liige. Eitav pool esitab oma lõpukõne esimesena. Väitluse käigus peavad kõik väitlejad pakkuma vahemärkusi. Vahemärkus võib olla küsimus, vastuväide, näide,
fakt jne.
Igas võistkonnas on kolm liiget. Väitlust kuulab kohtunik või kohtunike paneel, kes väitluse põhjal otsustab, kumb pool väitluse võitis ning annab pärast väitlust ka tagasisidet. Iga võistkonna liige esitab kuue minuti pikkuse kõne oma teemapoole tõestamiseks. Jaatava võistkonna liige kõneleb esimesena. Edasi esitatavad mõlemad pooled kõnesid kordamööda. Pärast esimest kuut kõnet peavad mõlemad pooled kolme minuti pikkuse lõpukõne. Lõpukõne esitab kummagi võistkonna esimese või teisena kõnelenud liige. Eitav pool esitab oma lõpukõne esimesena. Väitluse käigus peavad kõik väitlejad pakkuma vahemärkusi. Vahemärkus võib olla küsimus, vastuväide, näide,
fakt jne.
Väitlusturniiridel hindavad kohtunikud lisaks võidu või kaotuse määramisele ka kõnelejaid individuaalselt neile kõnelejapunkte andes. Võistkondade võitude arvu ja kõnelejapunktide summa kaudu tekib paremusjärjestus, mille alusel määratakse võistkondadele järgmisteks väitlusteks vastased.
