Ühe restorani koka päev
Timo Erendi “What Does a Chef Do?” baasil
Kui inimene läheb restorani, on tal alati mingid ootused – et toit oleks hea, et teenindus sujuks kiiresti, et sisekujundus sobiks kaaslase kleidiga kokku jne. Kuid mida inimesed ei pruugi alati hinnata, on kogu see higi ja vaev, mis läheb selle restomüsteeriumi loomiseks.
Kui palju peab üks korralik restorani kokk õppima enne, kui temast saab tõeliselt hea kokk? Vastus pole nii lihtne kui esmapilgul võib tunduda. Inimesel võib olla vanust, aga kui tal pole kirge oma töö vastu, võib tema tulemus olla vääriline esimese kursuse kokaga, kes õpib alles borši maitsestama. Ja isegi, kui on olemas nii kogemus kui ka kirg, peab teooria vastama samuti tasemele, et mitte teha kriitilisi vigu, mis esimese hooga ei pruugi nii kohutavad tunduda.
Saamaks täpsemalt teada, mida üks kokk õieti päevas kogema peab, sukeldume pea ees otse sellesse keeva fritiõli potti, milleks on köök. See on koht, millest esimesel silmapilgul ei pruugi midagi aru saada – kõik siblivad erinevates suundades. Keegi karjub: “Laud 14, pearoad!”, samal hetkel tuleb keegi su selja tagant läbi. Teisisõnu on kaos, kära ja segadus korralikud. Ja ometi on sellel pealtnäha kaosel süsteem, mis toimib päevast päeva. Liikumine punktist punkti on alati läbi mõeldud ning minimaalne. Noad tükeldavad kiiremini, kui vesi kosest alla voolab ning toidud, mis valmivad, on nii välimuselt kui maitselt vaimustavad.
Kirg toidu vastu hoiab restorani töös
Paljude inimeste kirg ja lugematud tunnid nii köögis kui koolis teooriat õppides panevad selle masinavärgi tööle. Vajalikke teadmiste omandamine, mis koosnevad pisikestest kuratlikest detailidest – mitte panna märgi tooraineid keevasse õlipotti, äädika valamisest vette, mitte vastupidi, praktikatel käimisest tiimitöö harjutamiseks – kõik need oskused kuluvad marjaks pikkadel päevadel tulevikus. Mitte miski siin maailmas pole must-valge ning see, kuidas toit kliendi lauale saab pole mingi erand. Inimesed pühendavad terve elu toidutegemise kunstile ja ikka saab alati midagi hoopis teistmoodi teha ja muuta tulemus uudseks ja eriliseks. Kui kokakta huvi ja kirega, on tulemused parimad – olgu nendeks mingi toidu perfektse umami-maitse otsing või Michelini restorani tippkokana töötamine.
