Teko õpilaste töid saab näha kunstinäitusel „Piparkoogimaania“

Pagar-kondiitri eriala õpilased rühmast PK17-PE tegid ainetundide koostöös piparkoogitainast kompositsioone, neist kaks osalevad iga-aastasel kunstinäitusel „Piparkoogimaania“.  Alates 2006. aastast toimuv „Piparkoogimaania“ on kunstinäitus, kus kõik eksponaadid peavad olema tehtud piparkoogist. Tallinna Teeninduskoolis valminud tööd saadeti hindamiseks näituse korraldajatele, kes otsustasid, et edasi saab kaks tööd. Näituse jaoks valiti välja merineitsi ja draakon. Teisi töid saab varsti näha näitusel Tekos. Tänavuse „Piparkoogimaania“ läbivaks teemaks on mütoloogia – näitusesaalis luuakse müstilist maailma. Piparkoogitainast tehtud kunsti eksponeerivad keraamikud, metallikunstnikud, graafikud, arhitektid ja mitmete teiste alade loomeinimesed. Sel aastal osaleb näitusel oma tööga ka Teko.

Kunstiõpetaja Karen Stimmer, kes on koos matemaatikaõpetaja Maija Prokofjeviga projekti eestvedajaks, rääkis, et ta on läbi aastate olnud näituse suur austaja ning kompositsiooni- ja värvusõpetuse tundide ettevalmistamiseks on näitustel nähtu ikka inspiratsiooni andnud. Nii tekkis mõte tundides õppida, missugune on kunstiteose valmimise protsess alates idee sünnist ja tehnoloogia kasutamisest kuni kompositsiooni valmimiseni, kasutades materjalina piparkoogitainast. Projekti teostasid pagar-kondiitri eriala õpilased rühmast PK17-PE, kes kompositsiooni- ja värvusõpetuse tundides teadmisi omandavad. Selleks, et esialgsetest kavanditest saaksid vajalikus suuruses šabloonid, tuli appi kutsuda matemaatikaõpetaja. Koos erialaõpetajatega valmisid lõpuks kuueteistkümnest kilost piparkoogitainast šabloonide järgi tükid, millest kompositsioonid kokku pandi.

Kõigepealt arutati neljas rühmas ideede üle ja mõeldi ühiselt, missugused mütoloogilised olendid vääriksid piparkoogitainasse valamist.  Õpetaja Annely Kallo vaatas ajaloolase pilguga üle õpilaste esitlused mütoloogiast. Seejärel mängiti kavandite minivariandid plastiliiniga läbi ehk teisisõnu esmalt tehti tööde väiksemad mudelid plastiliinist. Matemaatikatunnis õpiti, kuidas kompositsioonitunnis joonistatud kavandeid suurendada originaalsuurusesse. Õpiti, kuidas proportsioone suurendada ja paberile joonistatut mõnda teise materjali üle kanda.

Piparkoogimaania kavandilt materjali

Erialaõpetaja Ellen Lessel küpsetas koos tulevaste pagar-kondiitritega kompositsioonide tükid. Küpsetamise juures olid suure osa ajast ka õpetajad Karen ja Maija, erialaõpetajad andsid vajadusel nõu tehnoloogilise poole pealt. Töö oli nõudlik, sest voolida saab ju tainast, mitte ahjust võetud küpsetisi, aga tükid pidid hiljem omavahel täpselt sobituma. Matemaatika poole pealt tõstatus ka tugevusarvutuse küsimus, sest kompositsioonid ei tohi tükkideks laguneda ei seistes, pinnalaotusena ega ka näiteks tamiili otsas rippudes. Näitus kestab kuu aega ja eksponaadid peavad püsima. Tainast kujundeid aitas ahjus soovitud vormis hoida võrk, ahju läinud draakon on seest täidetud fooliumiga ja draakoni kuju aitas samuti võrk hoida.

Milliseid kujundeid küpsetati? Õpetajad ei andnud õpilastele teemasid ette. Tehti mitmeid kavandeid, mille hulgast valiti välja parimad. Kavandite tegemise käigus uurisid õpilased erinevaid teemasid ning rühmad tegid oma ideede kohta slaidiesitlused.

Kaks tööd kujutavad merineitsit, üks Eesti kaardile paigutatud Eesti mütoloogiast pärit erinevaid tegelasi ja osast tainast sai tuld purskav draakon.  Draakoni suust purskava tule tegemiseks on kasutatud sulatatud karamellkomme ja komme on kasutatud ka Eesti kaardile aluse tegemisel. Eesti mütoloogias meelitavad näkid oma kaunidusega meesterahvaid ligi. Juuksed on neil kullakarvalised, harvemini rohelised või koguni punased. Kõneldakse ka näki kalasabast ehk alumise keha kalakujust. Usuti, et näkid meelitavad ettevaatamatuid veekogu äärde ja püüavad neid sinna uputada ja nad võivad isegi uputada laevu. Vene rahvapärimuses on näkk tuntud kui russalka.

Diana Kelement ja Kristel Koel rühmast PK17-PE rääkisid, et idee kujutada merineitsit tekkis neil tänu sellele, et nad olid kevadel Kopenhaagenis pagaripraktikal, kus nad sadama lähistel nägid ka kuulsat Väikese Merineitsi pronkskuju. See on ausammas nimikangelasele Taani kirjaniku Hans Christian Anderseni romantilisest muinasjutust „Väike Merineitsi“. Kuju on väga populaarne ja igal aastal käib seda vaatamas umbes miljon inimest. Paljud turistid on veendunud, et skulptuur toob neile õnne, kui seda puudutada.

Kaks või kolm dimensiooni?

Muinasjutus päästis merineitsi printsi laevahukust ja armus temasse. Armastuse nimel loovutas merineitsi oma kauni lauluhääle merenõiale, tasuks vabanes ta kalasabast ning sai õiguse elada inimeste keskel. Tumm merineitsi ei saanud aga printsile rääkida kogu tõde ja prints abiellus teise printsessiga ning merineitsi muutus merevahuks.

„Päris raske oli neid tükke küpsetada nii, et nad hiljem haagiksid nagu puzzle. Siin oli natukene inseneriteadmisi vaja. Algset joonist tegime kaks korda ümber,“ kirjeldas Diana Kelement. Lõpuks küpses ahjus kaks merineitsit, mis valmisid  pisut erinevate tehnoloogiate abil. Ühele neist sai proovitud sabaosasse täppidena sisse sulatada rohelisi piparmündikomme. Täpid ei jäänud mõistagi ühesuurused, mõni täpp sulas ahjus suuremaks, mõni jäi väiksemaks. Teise merineitsi saba sai korrektsem, kalasoomuste imiteerimiseks vajutati tainasse muster võrgu abil. Näitusesaalis kinnitatakse merineitsi seina külge. Kui merineitsi on pinnalaotus, siis draakon on ruumiline pinnalaotus. Nagu juba öeldud, on draakon täidetud fooliumiga, et ta püsti püsiks.

Tuli on sees!

Laura Loikmann ja Eliisbeth Olesk paigutasid Eesti kaardile mütoloogilised olendid. Oktoobri keskel hakkasid nad mõtlema, mida teha võiks. Lugesid taustaks internetist materjale. „Rühmas jäi peale see idee, mis kõikidele kõige rohkem meeldis,“ rääkisid nad. Seejärel otsiti rühmatööna mütoloogiliste olendite pilte ja infot ning valmistati kavandid. „Joonistasime paberile mõõtkava ja siis laboris voolisime piparkoogitainast mõõtkava järgi,“ jutustas Liisbeth. Laura ütleb, et nad otsustasid jätta kompositsiooni glasuurimata, et oleks ehe mulje. Eesti kaardil on erinevates maakondades tuntud üheksa mütoloogilist olendit. Näiteks Setumaal Peko, Peipsi äärde on paigutatud Metsavana, kesk-Eestist leiab Tõnni. Kratt on leidnud koha Virumaal, Koit ja Hämarik ripuvad tamiiliga kaardi kohal. Leiger on Hiiumaal, Suur Tõll Saaremaal, näkk Tallinnas.

Kas tunned kõiki Eesti mütolooglilisi tegelasi?

Toetus koolist ja Dansukkerilt

Tööks saadi tainas kooli poolt, Dansukker’ilt saadi spetsiaalseid suhkrusegusid, näiteks kakaosuhkrut ja pärlsuhkrut. Tükkide liimimiseks kasutati suhkrusiirupit ja ka kuuma liimi, nii et süüa eksponaadid tegelikult ei kõlbagi. Näituse eesmärk aga ei olegi pakkuda söödavaid ja maitsvaid piparkooke, vaid tegemist on kunstiprojektiga. “Meile on „Piparkoogimaanial“ koht broneeritud ja kavandid oleme eelnevalt esitanud. Näitusele läheb kaks tööd, teised tööd jäävad Tekosse kõigile imetlemiseks ja need osalevad ka „Piparkoogimaania“ fotovõistlusel,” rääkis õpetaja Karen. Näitust “Piparkoogimaania” saab vaadata alates 5. detsembrist Tallinna disaini- ja arhitektuurigaleriis, mis asub aadressil Pärnu mnt 6.

Pildigaleriid vaata juurde siit.