Paphos – mystical city

Krete Saluste

Algus

Me alustaime oma lendu Küprosele 21.02.2019, pidime lennujaamas olema kaks tundi varem, et anda ära oma kohver ja läbida passikontroll. Minu jaoks oli esimene kord lennata ja ma natuke kartsin lennujaama minemist. Ma ei kartnud lendamist, aga ma kartsin lennujaama, mis on natuke naljakas. Hiljem selgus, et Tallinna lennujaam on nii väike ja et ma mõtlesin lihtsalt veidi üle. Lend sujus üsna hästi ja see polnudki midagi erilist (nagu ma alguses ootasin/arvasin). Kõrvad läksid küll lukku, aga see on loomulik. Umbes kümme minutit enne maandumist tekkis mul kõrvadesse selline valu, et ma mõtlesin nüüd on küll pahasti. Ma hoidsin kahe käega peast kinni ja ma ei suutnud üldse istuda ega midagi, aga see läks üle ja kõik on hästi. Küprosele jõudes tuli meile buss vastu ja me suundusime korteritesse. Mulle ja mu rühmakaaslasetele anti väga suur korter, sinna mahtus tegelikult kolm inimest, aga me elasime seal kahekesi.

Praktika

Mind, Violetat, Dianat ja Polinat (Diana ja Polina on pagar-kondiitrid) majutati hotelli nimega Elysium. See on 5-tärni hotell ja, kui me seda nägime, siis meil jäi suu lahti, sest hotell on tõesti väga ilus. Naljakas oli see, et enne alustamist Violetta mõtles, et ta tahaks sinna hotelli saada ja täpselt sinna me saimegi. Me alustasime oma praktikat 25.02, sest neil ei olnud meid varem vaja aga meile see sobis, sest siis saime rahulikult 3 päeva sisse elada. Paphose praktikahotell oli meist 3,3 km kaugusel ja alguses me jalutasime sinna, kuid hiljem anti meile jalgrattad. Köögis võttis meid vastu kuuma köögi chef Marius ning ta pani mind ja Violetat eraldi tööle. Mina alustasin külmas ja Violeta kuumas köögis. Meile öeldi, et saame vahetada 15 päeva pärast. Me küll vahetasime, aga olime vahetuses ainult nädal, siis vahetasime tagasi, sest  Violetale meeldis kuum köök ja mina tundsin ennast mugavamalt külmas köögis.

Külmas köögis aitasin kokkadel kokku panna õhtust külma buffeed ja õhtul seda vahetada, valmistasin suurel hulgal ka erinevaid singivaagnaid. Tegin palju ettevalmistusi järgmiseks päevaks – puhastasin, riivisin ja tükeldasin köögivilju. Vahel tuli mul ka riivida juustu või teha salateid. Meie graafik nägi ette viit tööpäeva ja kaht vaba päeva. Me töötasime 14.00.22.30ni, alguses tahtsime mõndadel päevadel tulla hommikul, aga siis harjusime selle graafikuga ära ja jätsime selle sinna paika, olime rahul.

Nipet-näpet

Me olime Violetaga korteris elanud nädal aega, kui selgus, et Küprosele tuleb uusi õpilasi ja kuna me elasime liiga suures korteris, siis tuli meil hakata vene tüdrukute ja poistega kortereid vahetama nii, et kõik oleksid rahul. Väikese nagina järel probleem lahenes ja leiti üksmeel.

Mu ratas läks katki – ma olin üle nädala rattaga tööl käinud, kui kuulsin mingit veidrat heli kummis ja pidur vajus peale. Töölt koju tagasi sõitma hakates ei saanud ma enam vändata, sest pidur vajus peale ja ma oleksin sellega lihtsalt ratast lõhkunud. Meie praktikajuhendaja tuli asja vaatama ja selgus, et seda ei saagi ise parandada, sest ratas on viltu all ja see tuleb ära vahetada. Edaspidi käisime tööl jala.

Väljasõidud

Esimene väljasõit oli mägedesse, veinimõisa ja Aphrodite sünnipaika. Mulle meeletult meeldis see. Ma nägin neid mägesid ja ma mõtlesin, et ma ei tahagi sealt enam ära tulla, sest ma lihtsalt jumaldan loodust. Teisel väljasõidul osalesime ainult mina ja Violetta – me käsime sinises laguunis, mägedes, Aphrodite vannide juures ja mägikülas.

Suhted töökaaslastega

Töökaaslastega hakkasin ma juba esimesel päeval väga hästi läbi saama, me tegime nalja ja käisime isegi väljaspool tööd koos väljas. Ma ei suhelnud seal vaid kokkadega, vaid ka teenindajate, pagarite ja nõudepesijatega jne. Mul ei tekkinud seal kordagi tunnet, et ma ei saa hakkama või, et nad ei ole minuga rahul. Kõik väga hoidsid mind.

Kuidas meeldis?

Ma olin vaimustunud, kui ma kõike Küprosel nägin. Ma ei oodanud, et saame endale nii uhked korterid ja, et inimesed suhtuvad kohe alguses meisse nii suure lahkusega. Mu esmamulje oli super ja see ei muutunud mitte kordagi terve reisi jooksul. Ma olen väga rahul, ma ei oska seda tunnet kirjeldadagi. Ma sain Küprosel olles üle oma hirmust rääkida inglise keelt ja mulle ülimalt meeldis kõik. Ma olen täiesti kindel, et lähen sinna veel tagasi. Ma veetsin  Küprosel kuus nädalat ja inimesed, kellega ma suhtlesin pugesid mulle nii südamesse. Meid võeti nii omaks, et meid kutsuti isegi kokkade ühisele õhtusöögile ja peole. Eelviimasel päeval olin ma meeletult kurb ega tahtnud mitte kellegiga hüvasti jätta. Kõik kallistasid meid ja kutsusid tagasi ja mina hakkasin lihtsalt nutma. Eestisse jõudes oli väga kahju mõelda tagasi, aga ma lohutan ennast mõttega, et lähen veel tagasi. See on lihtsalt uskumatu, kui väga inimesed, kultuur ja loodus Küprosel mulle hinge läksid. Ühesõnaga ma olen rohkem, kui rahul ja soovitan kõigile selliseid kogemusi proovida, sest need avardavad silmaringi, muudavad julgemaks ja õpid palju.