Kinnitatud kooli nõukogus 31.08.2022
Tallinna Teeninduskooli õppekorralduseeskirja lisa 2
1 Üldsätted
1.1 Varasemaid õpinguid ning töökogemust tunnustab kool individuaalse hindamise korras õppija taotluse alusel:
1.1.1 vastuvõtutingimuste täitmisel (eriala või kooli vahetamisel, jätkuõppekavadele õppima asumisel);
1.1.2 õppekava täitmisel (välja arvatud kutse- või eriala lõpueksami sooritamisel) eelnevalt läbitud ainete, teemade või moodulite õpitulemuste ülekandmisel ja varasemate õpingute või varasema töökogemuse arvestamisel aine, teema või mooduli õpitulemuseks;
1.1.3 kutseõppe lõpetamisel eelnevalt sooritatud kutseeksami arvestamisel kutse või eriala lõpueksami sooritamisena.
1.2 VÕTA protsessis hinnatakse tasemehariduses (formaalharidus) õpitut, muu organiseeritud õppetegevuse (mitteformaalne haridus) ja töökogemuse kaudu ning igapäevase tegevuse käigus ja vabal ajal õppimise (informaalne haridus) tulemusi samaväärseks vastuvõtutingimuste täitmise või õppekava läbimisel saavutatavate õpitulemustega;
1.3 Mitteoluline erinevus varasemate õpingute mahus ja õpitu sisus, samuti erinevus hindamise vormis ei ole aluseks, et jätta teema(d) või moodul(id) arvestamata.
1.4 Kool hindab ja tunnustab VÕTA protsessis tervikosi (moodul, teema), millele on sõnastatud õpiväljundid.
1.5 VÕTA otsuse alusel ülekantud õpiväljundi, teema või mooduli hinnet ei ole võimalik käsilolevate õpingute käigus muuta.
1.6 Kuni VÕTA otsuse teatavaks tegemiseni on taotleja kohustatud osalema õppetöös.
1.7 Taotlusavalduses esitatud andmete õigsuse eest vastutab taotluse esitaja.
2 Nõustamine
2.1 Õppenõustaja nõustab VÕTA-alaselt nii kooli töötajaid kui õpilasi.
2.2 Nõustaja kohustused:
2.2.1 annab õppekava kohta asjakohast informatsiooni
2.2.2 tutvustab ja selgitab taotlejale VÕTA põhimõtteid ja VÕTA korda
2.2.3 nõustab taotlejat asjakohaste tõendusmaterjalide leidmisel.
2.3 Nõustaja ei anna nõustamisel taotlusele sisulist hinnangut.
3 Taotlemine
3.1 Taotleja tutvub õppekavaga, millel ta õpib või soovib õppida.
3.2 Taotleja esitab vormikohase taotluse ÕISis varasemate õpingute ja/või töökogemuse arvestamiseks. Taotlus peab olema esitatud enne õppeaine/mooduli algust. Soovi korral saab õpilane taotleda VÕTA arvestamist kogu õppekava/õppeaja osas etteulatuvalt.
3.3 Taotleja lisab dokumendid, mis tõendavad varasemaid õpinguid ja/või töökogemust ning muud nõutavad/soovituslikud materjalid, ÕISi või esitab juhtivõpetajale paberkandjal.
3.4 Varasemate õpingute arvestamiseks esitab taotleja tõendavad materjalid (tunnistus, diplom, hinneteleht, ainekava, õppekava väljavõte, akadeemiline õiend, õpilase õpitulemuste arvestamise kaart, aineprogramm, jt).
3.5 Varasema töökogemuse, huvi- ja muu igapäevase tegevuse raames toimunud õppimist tõendav materjal: viited valminud töödele ja nende esitlused, näidiste mapp, töölepingu või ametisse nimetamise käskkirja koopia, õpilasvahetuse leping, ametijuhend, välispraktika leping/aruanne, laiendatud CV, praktikaaruanne, projektides osalemist tõendavad dokumendid, iseloomustav hinnang töökohalt, Europassi keelepass, Europass, koolitustõendid, osaoskuste ja kutsetunnistused või muud dokumentaalsed tõendid. Töökogemusena võib arvestada ka vabatahtlikku ja ühiskondlikku tööd ning igapäevastest tegevustest õpitut. Töökogemuse tõendamisel lisab õpilane taotlusele töökogemuse kirjelduse ning eneseanalüüsi. Töökogemuse kirjelduse ja eneseanalüüsi võib teha ka ÕISis.
3.1 Tõendusmaterjal peab vastama järgmistele kriteeriumidele:
3.1.1 on taotleja poolt loodud või taotleja kohta käiv;
3.1.2 on seotud tõendatavate pädevustega;
3.1.3 on seotud kogemusest õpitu analüüsiga.
3.1.4 Kogemusest õpitu analüüsil on järgmised kriteeriumid
3.1.4.1 väljendab taotleja poolt kogemustest õpitut;
3.1.4.2 on seotud taotletavate (teema, mooduli) õpiväljunditega;
3.1.4.3 on analüüsitud asjakohaseid tööülesandeid.
3.2 Valdkonna juhtivõpetaja
3.2.1 vaatab üle taotluse vastavuse õppekavale, kinnitab ÕISis hinde ülekandmise või viib läbi sisulise hindamise. Juhtivõpetajal on õigus kaasata otsuse tegemisse õpetajaid.
3.2.2 nõuab taotlejalt korrektsete taotlusdokumentide ja tõendusmaterjalide esitamist;
3.2.3 võib teha taotleja nõusolekul täiendavaid päringuid tõendusmaterjalide osas;
3.2.4 annab peale taotlemisele järgnevat hindamist taotlejale tagasisidet otsuse kohta.
3.3 Taotleja õigused:
3.3.1 taotleda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist kogu õppekava ulatuses (v.a kutseeksam ja eriala lõpueksam); kutseõppe lõpetamisel eelnevalt sooritatud kutseeksami arvestamisel kutse või eriala lõpueksami sooritamisena.
3.3.2 saada asjakohast informatsiooni, nõustamist ja tagasisidet;
3.3.3 vaidlustada VÕTA komisjoni otsus vastavalt õppekorralduseeskirjale.
3.4 Taotleja kohustused:
3.4.1 tutvuda õppekavaga, millel ta õpib või soovib õppida;
3.4.2 hinnata oma teadmiste ja oskuste taset ning piisavust, võrreldes neid õpiväljunditega;
3.4.3 esitada õigeaegselt vormikohane avaldus ja vormikohased tõendusmaterjalid.
3.5 Taotleja vastutab kõikide esitatud dokumentide õigsuse eest.
4 Varasema töökogemuse arvestamine
Töökogemuse arvestamise alus on vastavad dokumendid ja/või sooritatud praktiline töö.
5 Varasema õpingukogemuse arvestamine
5.1 Tallinna Teeninduskoolis ja mujal õpitu hindamisel on oluline varem õpitu sisuline vastavus õppekava eesmärkidele ning õpitulemustele ja väljunditele.
5.2 Samal õppetasemel ning mahus sooritatud varasemate õpingute arvestamine toimub taotleja poolt esitatud dokumentide alusel vastava hinde arvestamise kaudu.
5.3 Erineval õppetasemel sooritatud või väiksemas mahus läbitud õpingute arvestamine toimub sisulise hindamise (eksam, arvestuslik töö jne) tulemusena.
6 Hindamine
6.1 Hindamist viib läbi juhtivõpetaja (komisjoni esimees), kes vajadusel kaasab õpetaja(d) (hindaja) või eksperte väljastpoolt.
6.2 Hindamise aluseks on kooli õppekava, mooduli(te) ja teema(de) õpiväljundid.
6.3 Varem hinnatud õpingute arvestamisel:
6.3.1. kantakse hinne üle, kui õpingud on varem hinnatud samas hindamissüsteemis või
6.3.2. arvutatakse võrreldava hindamissüsteemi hinnetele vasted kehtivas hindamissüsteemis või kasutatakse võrreldavas hindamissüsteemis antud hinnet või
6.3.3. kantakse hinded üle mitteeristava hindamisega, kui hindamissüsteeme ei ole võimalik võrrelda.
6.4 Varem hindamata õpingute ja varasemast töökogemusest õpitu arvestamisel antakse mitteeristava hindamisega hinnang taotleja varem omandatud teadmiste ja oskuste vastavuse kohta mooduli õpiväljunditele.
6.5 Mitteformaalse või informaalse õppimise käigus õpitut arvestatakse sisulise hindamise korras. Hinnatakse varasema töökogemuse kaudu ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames õppimise tulemusel omandatud pädevuste vastavust õppekava mooduli(te), teema(de) õpiväljundi(te)le.
6.6 Hindamiskomisjonil on õigus rakendada täiendavaid hindamismeetodeid – anda taotlejale praktilisi ülesandeid, vestelda või hinnata tema teadmisi mõnel muul viisil (N: õpimapp, proovitöö, vaatlus, põhjendatud juhtudel test).
6.7 Hindamiskomisjon võib nõuda taotlejalt täiendavate dokumentide ja tõendusmaterjalide esitamist ning vajadusel teha taotlejat eelnevalt teavitades päringuid esitatud tõendusmaterjalide osas. Hindamiskomisjonil on õigus arvestada ka väiksemat mahtu kui tervikmoodul – teema ja/või õpiväljundi mahtu.
6.8 Hindamiskomisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kui komisjon on nõudnud taotlejalt täiendavaid tõendusmaterjale, määrab ta uue esitamise tähtaja ja võib taotluse läbivaatamise tähtaega pikeneda kuni 10 tööpäeva alates komisjoni otsusest.
7 Arvestamine ja otsusest teavitamine
7.1 Taotlejal on õigus saada tagasisidet ja infot otsuse kohta nii negatiivse kui positiivse otsuse korral. Mittearvestamisel peab komisjon oma otsust kirjalikult põhjendama. Taotlejale antakse kriteeriumidele tuginev tagasiside ÕISis.
7.2 Taotleja võib otsuse vaidlustada kahe nädala jooksul pärast otsusest teada saamist esitades vaide kooli direktori nimele.
7.3 Taotleja saab teavet otsuse osas ÕISis, valdkonna juhtivõpetajalt, e-päeviku administraatorilt või rühmajuhendajalt.
VÕTA taotlemisega seotud mõisted
Pädevus on teadmiste, oskuste ja hoiakute integreeritud kogum, mille olemasolu ja/või saavutatuse taset on võimalik tõendada ja hinnata. Õppetöö käigus omandatavaid pädevusi kirjeldatakse õpiväljundite kaudu.
Kutse on hindamise ametlik tulemus, mis saadakse, kui kutset andev organ otsustab, et isikul on kutsealal vajalik kompetentsus, mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis.
Kvalifikatsioon on hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus, millega kaasneb iseseisvus ja vastutus.
Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Õpiväljundite saavutamist miinimumi ületaval tasemel diferentseerib hindamine.
Formaalõpe toimub organiseeritud ja struktureeritud kontekstis (koolis/koolituskeskuses või töökohal) ning on (eesmärkide, aja või õpitoe tähenduses) selgelt määratletud õppimisena. Formaalõpe on õppija seisukohast kavatsuslik. Tavaliselt lõpeb see tunnistuse saamisega. Informaalne õpe tuleneb igapäevasest tegevusest tööl, perekonnas või vabal ajal. Ei ole (eesmärkide, aja või õpitoe osas) organiseeritud või struktureeritud.
Informaalne õpe on õppija seisukohast enamasti ettekavatsemata. Tavaliselt ei lõpe see tunnistuse saamisega.
Mitteformaalne õpe toimub planeeritud tegevustena, mis ei ole selgelt määratletud õppimisena (õpieesmärkide, õpiaja või õpitoe tähenduses), aga sisaldavad olulisi õpielemente. Mitteformaalne õpe on õppija seisukohalt kavatsuslik. Tavaliselt ei lõpe see tunnistuse saamisega.
Moodul on õpitulemustele suunatud õppekava terviklik sisuühik, mis määratleb kutseoskusnõuetega vastavuses olevad teadmised, oskused ja hoiakud. Moodul koosneb ühest või mitmest õppeainest või teemast, mooduli maht sõltub mooduli eesmärgist ja sisust.
Valikõpingute moodul määratleb teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga.
Üldõpingute moodul määratleb õppevaldkondi läbivate, mitmele erialale ühiste teadmiste ja oskuste kogumi. Üldõpingute moodulisse on lõimitud üldharidusaineid mahus ja valikus, mis on vajalik vastava kutse- või eriala omandamiseks.
Individuaalse valikaine – personaalse valikainena saab üle kanda varasemate õpingute käigus omandatud teemat, õpiväljundit või moodulit, mida kooli õppekavas ei ole ning mis toetab ja laiendab kutseoskusi või seondub lisakvalifikatsiooniga.
