Juustude kasutamine toiduvalmistamisel
Kulinaarias on juustu kasutamise võimalusi toiduvalmistamisel väga palju.
Põhimõtteliselt sobib see iga toidu sisse, tuleb ülesse leida ainult sobiv juustusort.
Juustuga saab valmistada hulgaliselt sooje ja külmi suupisteid:
- salateid
- võileibu
- suppe
- kasutada pastade ning täidiste valmistamisel
- pitsad ja vormiroad
- munatoitud
- kastmed
- küpsetised
- järelroad
Tugevamaitselised juustud sobivad roogadele, mille maitset soovitakse tugevamaks muuta. Sobilikud on näiteks Feta juustud, Emmental, Gruyere, maitsestatud sulatatud juustud.
Mahedad juustud täiendavad roogade maitset. Mahedad juustud ei tüki oma maitsega toidus esile, vaid täiendavad ja toetavad teiste toorainete maitset ning annavad roogadele pehmust, täidlust, mahlakust ja hõrgu väljanägemise. Sobivad näiteks Brie, Camembert, Mozzarella, mahedamaitselised toorjuustud.
Kuumutamiseks sobivad pikemalt laagerdatud suure rasvasisaldusega juustud, mis annavad maitset, sulavad kergesti ja ei veni.
Nippe juustu paremaks kasutamiseks
- Kasutage roogade gratineerimisel juustu alati riivitud kujul või õhukeste viiludena
- Ahjuroa pinnal olevad õhukesed juustulõigud on söömisvalmis kohe, kui nad on sulanud, ega vaja enam pikemat kuumutamist. Kõrbenud juust on täiesti söömiskõlbmatu.
- Riivjuust riputage ahjust välja võetud roa pinnale 10–15 minutit enne ahjuroa lõplikku valmimist ja alandage ahju temperatuur kohe 175°-le.
- Suppidele ja kastmetele lisage juust alles siis, kui roog on täiesti valmis. Tõstke anum juustu juurdesegamise ajaks pliidilt või hoidke kuumus võimalikult madalal.
- Juustu riivimine sujub kõige hõlpsamini, kui juust on väga külm. Enne toidu hulka lisamist tuleb juust toatemperatuurile soojeneda, kindlustades nõnda parema ja ühtlasema sulamise.
- Üht juustu retseptis teisega asendades tuleb jälgida, et see oleks sama rasva- ja valkainesisaldusega