Kreemide jagunemine

Kreemidel on ühtlane kreemjas konsistents ja neil on üldjuhul siidine tekstuur ja nad on küllaltki magusad. 

Kreemid üldjuhul koosnevad kolmest põhitoorainest:

• munad (rohkem kasutatakse munakollast aga kasutatakse ka terveid mune),
• piim ja/või rõõsk koor
• suhkur
• lisada võib ka želatiini 

Kreeme võib kasutada:

• järelroogadena iseseisvalt 
• küpsetiste täidistena,
• katetena või lisanditena (kastmetena)

Kreemid võib jagada kolme suurde rühma:

• Segatud kreemid – näiteks creme anglaise ja bavaria kreem
• Küpsetatud/kuumutatud kreemid – näiteks crème caramel, crème brûlée
• Tärklisepõhised kreemid – nnäiteks keedukreem ehk crème pâtissière

NB! Peaaegu kõiki kreeme või mõnda kreemi osadest kuumutatakse, hoolimata sellest kas neid süüakse külmalt või soojalt.

Olulisim osa kreemide valmistamisel on munakollase ja piima/rõõsa koore segu  kuumutamine õige temperatuurini nii, et tulemuseks oleks kreemjas pehme tekstuur

Segatud ja kuumutatud kreemidel on sarnased põhitoorained, kuid segatud kreemid erinevad selle poolest, et neid kuumutatakse pliidil ja segatakse kuumutamise käigus pidevalt, harilikult puidust labidaga või kuumuskindla kaabitsaga, et takistada munavalkude kalgendumist ja põhjahakkamist.