Inimese energia ja toitainete vajadus

Nagu eelmisest peatükist aru saime, siis inimesed vajavad erinevalt energiat ja et seda energia vajadust täpsemalt hinnata, siis peab lähtuma igast inimesest individuaalselt.  Selleks et välja arvutada konkreetse inimese energiavajadus päevas võima kasutatda eelmises peatükis ära toodud Tervise Arengu Instituudi poolt välja antud trükiseid toidu- ja toitumissoovitustest.

Toiduenergia vajadus sõltub inimese:

1. soost,
2. vanusest,
3. kehalisest  koormusest,
4. lihasmassist.

Toidu energeetilise väärtuse mõõtühikuteks on kilokalorid (vanem mõõtühik, kuid meile omasem)  ja džaulid (uuem mõõtühik).

Energia mõõtühikute teisendamised:
  1 kcal = 1000 cal
  1 kJ= 1000 J
  1 kcal = 4,2 kJ

Inimese ööpäevasest toiduenergiast, mis on 100% peaks  moodustama:

• süsivesikud    55-60%, sealhulgas suhkur 10%
• rasvad            25-30% 
• valgud            10-15% 
• KOKKU                100%

Valku vajavad kasvavad lapsed ja noorukid ning sportlased rohkem, kui täiskasvanud.

1grammi toitainete energeetiline väärtus on järgmine:

• 1 g süsivesikuid        4,1 kcal 17,2 kJ
• 1 g valke                   4,1 kcal 17,2 kJ
• 1 g rasvu ehk lipiide   9,3 kcal 38,8 kJ

Toidurežiimiks nimetatakse teatud kindlat korda, mille  kohaselt päevane toidu tarve kaetakse nii ajaliselt ja koguseliselt. Tabel 5.1.  iseloomustab toiduenergia jaotust päeva söögikordade vahel.

Tabel 1. Energia  jaotumine erinevate söögikordade vahel

Söögikord	Viie toidukorra puhul päevasest energiast %	Kolme toidukorra puhul     päevasest energiast    %	Keskmine toidukogus grammides
Hommikusöök	25	30	480g
Vahepala	8
Lõunasöök	30	45-50	800g
Vahepala	7
Õhtusöök	30	20-25	320g

Allikas: Rekkor,S E-õpe "Toitlustuse alused"