Konservid
Konserve kasutatakse eelroogadesse, pearoogadesse ja ka järelroogadesse. Olenevalt toidust võib konserve kasutada koos vedelikuga, aga ka ilma vedelikuta ehk nõrutatult.
NB! Kuna konservid müüakse tükikaubana, siis tükikaubal peab alati ühiku hinna arvutama kilohinnaks. Ei tohi panna ühikuhinna lahtrisse ühe konservipurgi maksumust.
Konservidel ühikuhind arvutatakse järgneva valemi järgi:
Ühiku hind=1 kg hind (konservil) = konservipurgi hind (1tk)
konservipurgi BRUTO kaal (kg)
Konservide lattu arvele võtmine. Osad toitlustusettevõtted võtavad konservid juba lattu sisse NETO kaalus ehk ilma vedelikuta. Sellisel juhul kalkulatsioonikaardil enam külmtöötlemise kadu (vedeliku kadu) ei näidata.
Õigem on konservid lattu arvele võtta koos vedelikuga ehk BRUTO koguses. Sellisel juhul peab näitama kalkulatsioonikaardil külmtöötlemise kadu, juhul, kui see tehnoloogiliselt esineb. Samuti peab ka koka kutseeksami kalkulatsioonikaardil arvestama konservide külmtöötlemise kaoga, kui see esineb.
Konserve koos vedelikuga võib kasutada suppidesse (konserveeritud supiporgandid, konservherned, purustatud tomatid jne), kastmetesse (konservananass, purustatud tomatid), magustoitudesse (konservananass, konservaprikoosid jne) aga ka teistesse toitudesse. Sellisel juhul ei ole vaja näidata konservile külmtöötlemise kadu (kao%). Kindlasti kirjutatakse ka tehnoloogiasse ära, et lisatakse toidule koos vedelikuga.
Konserve ilma vedelikuta kasutatakse salatitesse (konservherned, marineeritud kurgid, ananassikompott jne), suppidesse (marineeritud kurgid, kaunistamiseks (marineeritud kurk, virsikukompott jne) magustoitudesse (konservvirsikud, konservananass jne). Sellisel juhul on vaja kindlasti arvutada konservidel külmtöötlemise kadu (kao%)
Külmtöötlemiskadu (kao %) = (ostukaal(bruto) – kasutuskaal(neto))* 100%
ostukaal(bruto)
Alammenüü | 
