Lihade toitaineline väärtus
Liha on väärtuslik tooraine, millest saame eluks vajalikke toitaineid.
Liha koosneb järgmistest kudedest:
1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni;
2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9-14% sidekudet),
3) rasvkude 2-40%,
4) luukude 7-30%
Liha koosneb järgmistest toitainetest:
- vesi (keskmiselt 40 - 70%)
- loomsed valgud (keskmiselt 15 - 25%)
- loomsed rasvad (keskmiselt 2 - 40%)
- vitamiinid (B rühma vitamiinid)
- mineraalained jne.
Lihal on kõrge energeetiline väärtus. Inimene peab tarbima igapäevaselt loomseid toiduaineid, et kätte saada loomseid, eluks vajalikke toitaineid. Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid, sest inimene vajab tasakaalustatud kogustes loomset ja taimset toitu.
Süsivesikuid lihas ei leidu!
Valke leidub lihades keskmiselt 20%. Loomsed valgud, võrreldes taimsete valkudega seeduvad organismis suuremal määral ja kiiremini ning organism omastab nende koostisosi hõlpsamalt. Loomsete valkude juuresolekul seeduvad paremini ka taimsed valgud.
Rasva hulk lihas sõltub liha liigist, looma toitumisest ning konkreetsest jaotustükist. Ka tailihas on alati mingi kogus rasva. Valitseb seos liha valgu- ja rasvasisalduse vahel. Mida rasvasem liha, seda väiksem on selle valgusisaldus ja vastupidi. Rasv annab lihale omase pehmuse ja maitse ning küpsemisel ka isuäratava lõhna. Samuti on lihas leiduv rasv omalaadne lahusti ning rasvlahustavate vitamiinide asupaik. Rasvavaba toidu söömisel tekib teatud aja möödudes tõsiseid probleeme rasvlahustavate vitamiinide omastamisega.
Vitamiinid. Lihas leidub peamiselt B-rühma vitamiine, rasvases linnulihas ja maksas ka A-vitamiini ning siseelundites C-vitamiini. Nende hulk sõltub loomade söödast, rammususest ja loomaliigist. Sealiha on märkimisväärselt suurema B-vitamiini sisaldusega kui teised lihaliigid.
Mineraalained. Omastavad mineraalained paiknevad peamiselt tailihas ja lihamahlas. Üsna palju leidub lihas kaaliumi, kuid selle hulk on paljudes lihatoodetes täpselt kindlaks määramata. Oluline on liha raua- ja fosforisisaldus. Neid on väga rikkalikult maksas ja teistes siseelundites. Seejuures omastatakse lihas ja lihatoodetes leiduvat rauda kergemini. kui taimsetes toiduainetes leiduvat. Kaltsiumi on lihas väga vähe. See paikneb loomade kontides ja jääb veetõttu enamasti kasutamata.
Liha osakaalu menüüs peaksid suurendama inimesed, kes teevad rasket füüsilist tööd või koormavad oma lihaseid intensiivselt muul viisil. Vähese füüsilise koormusega inimestel on soovitatav eelistada väherasvast liha, näiteks veise- või sea sisefilee, küülikuliha, nahata linnuliha jne. Liha ja lihasaadusi on soovitav süüa päevas keskmiselt 175 grammi.
| 
