18. Kujundusõpetus
18.1. Värvusõpetus
18.2. Kompositsiooniõpetus
……….
Kordamisküsimused
Kujundusõpetus on suunatud õpilase individuaalse loomingulisuse arendamiseks.
Kujundusõpetuse eesmärk on läbi praktiliste kompositsiooni- ja värviõpetuse ülesannete õppida tundma kujunduse põhialuseid.
18.1. Värvusõpetus
Värvi iseloomustab
- värvi toon
- värvi selgus (puhtus)
- valgusküllasus (eredus)
Kõige enam kasutatakse praktikas Johannes Itteni (1888–1967) loodud 12osalist värviringi. Värviringi abiga saame kujunduses leida omavahel sobivaid värviharmooniaid ja kontraste. Värviring on üles ehitatud kolmele põhivärvile. Värviringi vasakul poolel asuvad külmad värvitoonid, värviringi paremal poolel soojad värvitoonid. Värviringis vastakuti seisvaid toone nimetatakse komplementaar- ehk täiendvärvideks: kollane-violett, kollakasoranž-sinakasviolett, oranž-sinine, punakasoraž-sinakasroheline. Need värvide paarid moodustavad omavahel suurima kontrasti.
Värviringi kõige heledam toon on kollane, kõige tumedam violett. Värviringi keskel asub põhivärvidest koosnev kolmnurk, mille teravikud on suunatud samuti kollase, punase ja sinise poole. Need on põhivärvid ja sobivad omavahel. Kolmnurka pöörates liiguvad kolmurga teravikud edasi ja nii leiame kujunduses uusi omavahel sobivaid toonikooskõlasid.
Allikas: www.varvimaailm.ee
Põhivärvid
Põhivärvid ehk primaarvärvid on kollane, punane ja sinine.
Põhivärvide segamine
Põhivärve segades saame sekundaarvärvid ehk tuletatud värvid.
Värvid jagunevad kromaatilisteks ja akromaatilisteks.
Kromaatilised värvid – kõik värviringis olevad värvid.
Akromaatilised e värvitud värvid – valge, must ja kõik halli varjundid.
Värvikontrast
Värvikombinatsioonid sisaldavad endas suuremaid või väiksemaid kontraste. Kaks kõrvuti asuvat värvi erinevad teineteisest alati oma toonilt, heleduselt ja ereduselt.
Hele-tume
Soe-külm
Värvidünaamika
Inimene tajub värvikiirgust vibratsioonina, virvendusena, eendumise-taandumisena.
Roheline on staatiline ja paigalpüsiv.
Kollane värvipind näib väljapoole kiirgavat, sinine jällegi kokku tõmbuvat.
Punane kerkib esile oma eredusega, kuid tal pole kollase ega oranži heledust. Kõige väiksema kiirgusenergiaga on lilla. (Ü. Linnuste, Värvid kodus)
18.2. Kompositsiooniõpetus
Kompositsioon on tulnud ladinakeelsest sõnast compositio – see tähendab koostamist, ühendamist, reeglipärasust.
Kompositsioon ongi teadlikult kavandatud ja üksikosadest moodustatud kunstiline tervik. Harmoonia aluseks on värvipindade tasakaal ja mõõdukus. Kujutavas kunstis liigitub kompositsioon klassikaliseks ja abstraktseks. Abstraktses kompositsioonis on ülekaalus geomeetrilisus ja illusoorsus ehk optilisus.
Kompositsiooni tähtis osa on vorm, värv, tekstuur ja mõõdud.
Kompositsiooni üldreeglid
Kujunduses peab olema fookus, keskne osa, millele juhitakse teadlikult vaataja pilk.
Fookus on keskel Fookus on nihutatud
Sümmeetria Asümmeetria
Dekoratiivsus Kontrast
Ühe motiivi erinev rütm
Tumedad värvid võivad mõjuda suures koosluses ängistavalt, säravad värvid ergastavalt ja rõõmsalt.
Punane mõjub kujunduses intensiivselt.
Oranž on hästi särav ja energiat andev.
Sinine on soliidne ja tasakaalu sisendav värv. Sinine koos valgega mõjub puhta ja kargena. Helesinine tekitab rahuliku meeleolu.
Kollane on kerge värv, suurel pinnal võib tähelepanu hajutada.
Roheline on rahulik ja neutraalne värv, heleroheline sobib ideaalselt taustaks.
Lillat ei soovitata kasutada üleliia, mõjub raskelt. Helelilla sobib suuremale pinnale.
Valge suurendab kõikide värvide puhtust, samas kirgastab teisi enda läheduses olevaid värve.
Must mõjub suurel pinnal raskelt, samas lisab teistele värvidele sära. Kasutamisel võiks arvestada ruumi miljööga ja ürituse iseloomuga.
Halli on hea kasutada neutraalse pinna loomiseks, samuti sobib erksatele värvidele taustavärviks.
Kordamisküsimused
Sinu tulemus:
Sinu tase:
Sinu tulemus:
Sinu tase:
Sinu tulemus:
Sinu tase:
4. Millised värvid saame, kui segame omavahel põhivärve?
sinine + kollane
kollane + punane
punane + sinine
5. Nimeta neli külma värvitooni.
6. Mis on tähtis kompositsiooni loomisel?