Inimese energia ja toitainete vajadus
Nagu eelmisest peatükist aru saime, siis inimesed vajavad erinevalt energiat ja et seda energia vajadust täpsemalt hinnata, siis peab lähtuma igast inimesest individuaalselt. Selleks et välja arvutada konkreetse inimese energiavajadus päevas võima kasutatda eelmises peatükis ära toodud Tervise Arengu Instituudi poolt välja antud trükiseid toidu- ja toitumissoovitustest.
Toiduenergia vajadus sõltub inimese:
- soost,
- vanusest,
- kehalisest koormusest,
- lihasmassist.
Toidu energeetilise väärtuse mõõtühikuteks on kilokalorid (vanem mõõtühik, kuid meile omasem) ja džaulid (uuem mõõtühik).
Energia mõõtühikute teisendamised:
1 kcal = 1000 cal
1 kJ= 1000 J
1 kcal = 4,2 kJ
Inimese ööpäevasest toiduenergiast, mis on 100% peaks moodustama:
- süsivesikud 55-60%, sealhulgas suhkur 10%
- rasvad 25-30%
- valgud 10-15%
- KOKKU 100%
Valku vajavad kasvavad lapsed ja noorukid ning sportlased rohkem, kui täiskasvanud.
1grammi toitainete energeetiline väärtus on järgmine:
- 1 g süsivesikuid 4,1 kcal 17,2 kJ
- 1 g valke 4,1 kcal 17,2 kJ
- 1 g rasvu ehk lipiide 9,3 kcal 38,8 kJ
Toidurežiimiks nimetatakse teatud kindlat korda, mille kohaselt päevane toidu tarve kaetakse nii ajaliselt ja koguseliselt. Tabel 5.1. iseloomustab toiduenergia jaotust päeva söögikordade vahel.
Tabel 1. Energia jaotumine erinevate söögikordade vahel
|
Söögikord |
Viie toidukorra puhul
päevasest energiast % |
Kolme toidukorra puhul
päevasest energiast % |
Keskmine toidukogus grammides |
|
Hommikusöök |
25 |
30 |
480g |
|
Vahepala |
8 |
|
|
|
Lõunasöök |
30 |
45-50 |
800g |
|
Vahepala |
7 |
|
|
|
Õhtusöök |
30 |
20-25 |
320g |
Allikas: Rekkor,S E-õpe "Toitlustuse alused"
|
